Saksamaa kulutab riigikaitsele 1.2% ja keegi ei sea kahtluse alla Saksamaa NATO liikmelisust. Läti ja Leedu kulutavad veel vähem kui Saksamaa – ei ole kuulda olnud, et NATO vihmavari neile selle pärast ei laiene.

Belgia, Luksemburg ja Hispaania kulutavad alla ühe protsendi SKT-st. Põhjamaad, mis, tõsi küll, ei kuulu NATOsse, kulutavad samuti vähem kui meie – Rootsi 1.2%, Soome 1.3%.

Miks me kulutame riigikaitsele rohkem kui peaaegu kõik teised NATO riigid ja meie naabrid?

Ilmselt vastataks mulle, et “muutunud julgeolekuolukord” ja teate-küll-kes meie idapiiri taga.

Siis peaksime kulutama veel rohkem. Venemaa kulutab julgeolekule suhtarvuna SKT-st üle kahe korra rohkem kui Eesti. Absoluutarvudest ei ole mõtet isegi rääkida.

Kui rääkida ohtlikest naabritest ja ebastabiilsest ümbruskonnast, siis Türgi kulutab riigikaitsele 1.7% (kuuludes samuti NATO-sse). Türgil on teatavasti maismapiir nii Süüria kui Iraagiga. Lisaks Iraani, Armeenia ja Gruusiaga.

Musta mere teisel kaldal on Ukraina, Krimm ja Sevastopol. Kuurortitest üle Vahemere on Egiptus ja Liibüa, Iisrael ja Palestiina. Aga ikkagi tuleb Türgi toime Eestist väiksemate riigikaitsekulutustega.

Eesti kaitseministeeriumi eelarve kasvab järgmisel aastal 9.4 protsenti ja ulatub 451 miljoni euroni. Kui kulutaksime riigikaitsele neljandiku võrra vähem, ütleme 1.5% SKT-st oleksime endiselt täiesti eesrindlik NATO riik.

Samal ajal vabaneks üle saja miljoni euro Eestile vajalikeks investeeringuteks. Sada miljonit eurot pole väike raha.

Näiteks saaks selle eest kahekordistada kulutused, mida Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus teeb aastas ekspordi edendamiseks, välisinvesteeringute Eestisse toomiseks ja turismivaldkonna arenguks.

Olen päris kindel, et kui kulutaksime järgmise kümne aasta jooksul kaks korda enam ekspordi ja turismi edendamiseks, siis need investeeringud võiksid kiirendada majanduskasvu, luua uusi töökohti ja tõsta palku.

Lisaks sellele, et Eesti kaitsekulutused on ebapraktiliselt suured, võiks nende vähendamist kaaluda ka eetilistel ja inimlikel kaalutlustel.

Rahandusministeeriumi 2016. aasta riigieelarve tutvustusest võis lugeda, kuidas kaitsekuludele järgmisel aastal leitud täiendavast 37 miljonist eurost 11 miljonit eurot on “taristu rajamine liitlaste toetuseks”.

Ööl vastu viimast laupäeva viisid meie liitlased Afganistanis Kunduzis läbi õhurünnaku, mille raames pommitasid tunni aja jooksul heategevusorganisatsiooni Piirideta Arstid haiglat, mille koordinaadid olid nii ameeriklastele kui Afganistani relvajõududele eelnevalt teada.

Hukkus 12 piirkonnale üliolulise traumakeskuse töötajat ja 7 patsienti ning 37 inimest sai tõsiselt vigastada.

Muidugi ei teinud NATO väed seda tahtlikult, kuid õhurünnakutes ja sõjalistes operatsioonides hukkuvad alati tavalised inimesed, mehed ja naised ja lapsed.