Ettevõtja Kaur Kivirähk: mitte-tallinlase auto linna sissesõit 2 € lahendaks Tallinna transpordiprobleemid
Veidi lisaraha on võimalik leida põhjendamatult suurest propagandaeelarvest ja rahast, mis läbi korruptiivsete tegude liigub Keskerakonnale. Ometi jääb mahukamate projektide jaoks nagu ühistranspordi parem korraldus ja teede korrashoid, seda väheseks.
Linnaplaneerijatel, kellega suhtlesime, olid lahendused Tallinna liiklusprobleemide jaoks olemas tegelikult juba eelmiste valimiste eel. Paraku pole selles vallas siiani ära tehtud midagi. Poleks eriti keeruline küsida ideid kaasaegse linnakeskkonna loomiseks näiteks Tauri Tuvikeselt Tallinna Ülikoolist, Mari Jüssilt Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskusest või ka Tehnikaülikooli vastavatelt spetsialistidelt. Linnavalitsuse mureks peaks olema ainult vajalike projektide läbiviimiseks finantseeringut leida, mitte üritada oma talupojatarkusega lahendusi otsida.
Deus ex machina
Suur osa transpordi probleemidest laheneb Tallinnas aga iseenesest, kui parandada linnas ühistransporti ja motiveerida inimesi oma harjumusi keskkonnasäästlikumaks muutma. Juba eelmiste valimiste eel rääkis VTK, et ühistranspordi paljud liinid jälgivad 30 aasta taguseid liikumismarsruute. Peab tunnistama, et nelja aasta jooksul on toimunud üksikud kosmeetilised muutused, aga baassüsteem on endiselt mäda. Selget eraldatakse raha vähe ka tänavate hoolduseks.
Meie mudel võimaldaks tõsta rahastust rohkem kui 20% võrra. See võimaldaks lisada uusi liine, suunata ümber vanu ja tõsta liinide tihedust.
Selleks pakume välja idee, mida mujal maailmas, lähiriikidest näiteks Stockholmis, on edukalt rakendatud - ja muuta linna sissesõit mitte-tallinlastele tasuliseks. Hetkel liigub tööpäeval väljastpoolt linna sisse u 60 000 autot, millest valdav enamus kuulub just mitte-tallinlastele. Seetõttu oleks õiglane, et ka linna taristut kasutades proportsionaalselt hüve eest.
Olen 100 protsenti nõus nendega, kes ütlevad, et praeguse taristu ühistranspordi ja linnatänavate kvaliteedi eest on piinlik lisaraha küsida. Nii ongi, kriitikat ei kannata ei ühistranspordi korraldus ja paljudes linnaosades on teede kvaliteet pehmelt öeldes halb.
Kompensatsiooniks tasuta ühistransport kõigile
Kuna eesmärgiks on kaasaegse linnaruumi arendamine, siis käsikäes mitte-tallinlaste autode maksustamisele linna sissesõidul rajame linna äärtesse tasuta parklad ja parkimismajad. Samuti võimaldame kõigile ühistranspordi kasutajatele tasuta sõitu kogu linna territooriumil. Seega ei ole enam nii, et Tallinna elanikud on priviligeeritud klass, kes rohelist kaarti piiksutades saavad tasuta sõita. Nõnda me võimaldame neil mitte-tallinlastel, kes keskkonnast hoolivad ja on valmis puhtama elukeskkonna nimel harjumusi muutma, senisest soodsamalt igapäevaselt linnas tööl käia. Analoogsete initsiatiivide osas võime näiteid leida lähedalt: meie sõsarlinn Helsingi plaanib muuta ennast autovabaks aastaks 2025 ja Tamperes ei saa juba praegu autod linnasüdamesse sõita.
Kust tuleb raha
Reaalne finantsplaan võiks olla järgmine. Eeldame, et maksu mõjul väheneb autode määr, kellelt maksu saab nõuda, 50 protsendini ja ülejäänud autojuhtidest otsustavad tasuta ja senisest kvaliteetsema ühistranspordi kasuks. Kui päevane sissesõit Tallinnasse maksaks 2 €, on igakuine tulu u 2 miljonit eurot. Esimesel aastal läheb osa summast ka lahenduse juurutamisele ja vastava IT lahenduse loomisele. Seda kompenseerivad inimesed, kes jäävad inertsist siiski autodega linna edasi sõitma, mistõttu võime arvestada projekti tuluna u 20 miljoni lisaeurot aastas. Kogu see summa tuleb suunata teede hooldusesse ja ühistranspordi parandamisse.
Võrreldes 2017. aasta eelarvega, kus teedesse ja ühistransporti plaanitakse investeerida 85 miljonit eurot, saaksime suurendada sinna minevat summat ligi 25%. Selle summa eest saab tagada nii tasuta ühistranspordi mitte-tallinlastele kui ka finantseerida kulukamaid teedeehitus projekte. Näiteks saame viia tunnelitesse autoteed. Praegu tekivad just rahapuudusel Reidi tee taolised probleemid, kus raha puuduse tõttu sõidetakse üle kohalike elanike heaolust ja rikutakse elukeskkonda.
Mida aga annab muutus pealinnlastele? Eelkõige paremini töötava ühistranspordi, rohelisema elukeskkonna, vähem ummikuid tipptundide ajal, paremini korras teed ja tänavad ning seda kõike saadaks suurem laekumine linnakassasse. Need mitte-tallinlased, kes soovivad siiski oma autoga linnas liigelda, peavad küll lisaks maksma, aga saavad selle eest senisest paremini hooldatud tänavad ja vähem autodest ummistatud liikluse.
