Ettevõtja päeva muutmine lipupäevaks on ettevõtjate mõnitamine

Peaaegu kaks aastat tagasi lahvatas pikalt vindunud ettevõtjate pahameel poliitilise korpuse üleoleku ja ignorantsuse suhtes, kui Äriplaani konverentsil ettekandega esinenud Sven Mikser ütles välja, et riik peaks astuma samme ettevõtjate mugavustsoonist välja toomiseks.

Selle peale kihvatas kõigil neil ettevõtjatel, kes igapäevaselt, arvestamata kellaaegu ja nädalapäevi, töötavad parema tootlikkuse ja tulemuse nimel. Mikseri seisukoha vastu ja ettevõtjate poolele astusid toonane Riigikogu majanduskomisjoni esimees ja praegune haldusminister Arto Aas ning selleaegne rahandusminister ja praegune haridusminister Jürgen Ligi, kes sõnades hindasid ettevõtjaid ega nõustunud Mikseri seisukohaga.

Umbes kuu aja eest ütles Sven Mikseri parteikaaslane, ettevõtlusminister Liisa Oviir, sisuliselt sama mis Mikser kahe aasta eest. Minister ütles Vikerraadio saates "Päevakaja", et riik ei tohi lasta ettevõtjaid mugavustsooni laskuda ning peab neid survestama investeerima. Aas ja Ligi on vait. Ka parteikaaslased on vait. Keegi koalitsioonipartneritest pole midagi arvanud. Ettevõtjad ei kehita enam õlgugi.

Sellest hetkest, mil diskussioon riigi rolli ja ettevõtjate kui riigikassa täitjate vahel tekkis, pole muutunud vähimatki. Vastupidi. Olukord on läinud veel hullemaks. Alkoholiaktsiisi tõus on halvanud meie enda poodide alkoholimüügi ning selle üle tunnevad suurimat heameelt eelkõige naaberrahvas lätlased. Võrreldes aastataguse perioodiga laekus eelmisel kuul alkoholiaktsiisi üle 10% vähem. Läti piirilähedasemad poed on tulvil eestlastest, kes peaaegu poole odavamat alkoholi suurtes kogustes kokku ostavad, meenutades kunagisi soomlaste horde, kes samamoodi Eestis meie majandust turgutamas käisid.

Sama fenomen iseloomustab kütuseaktsiisi tõusu mõju. Piiriäärsed tanklad on suurtes raskustes, kuna üle piiri saab kütuse palju odavamalt kätte. Ilmselt rõõmustavad lätlased ka peatselt rakenduva Eesti majutusteenuste käibemaksu tõstmise üle, mis tagab neile suurema turistidevoo, parema hotellitäituvuse, tugevama kuvandi ja parema maksukliimaga riigi maine. Põllumajandussektori trööstitust olukorrast pole mõtet rääkidagi! Alles hiljuti ütles ka vandeadvokaat Leon Glikman, et Eestist on saanud maksupõrgu, viidates tööandjate õlule pandud röövellikule sotsiaalmaksule, mis asetab Eesti sellega Euroopa riikide seas kolmandale kohale. Soodsa maksukliima ja hea ettevõtluskeskkonnaga riigi kuvand on juba ammu muutunud. Jääme paljudes näitajates alla Lätile ja Leedule. Välismaailma silmis taome aga Skype´i, e-riigi ja Transferwise´i edulugude trummi, samal ajal otsitakse võimalusi, et ettevõtjate maksukäitumises vigu leida ning spordiklubide parklates firmaautode kasutajaid tuvastada.

Kõige selle valguses tundub enam kui ebaõiglane ettevõtjate mugavustsoonist rääkimine ning sümboolne "toetus" lipu heiskamise kohustusena on alandav, lörtsides nii ettevõtjate hinge kui ka lippu.