Euroliidu vastakad huvid
Kui liikumine “Ei Euroopa Liidule” Eestis end 1996. aasta alguses avalikkusele teadvustas, reageeriti sellele väga emotsionaalselt. Siis jäi õhku rippuma küsimus, kes küll Euroopa Liidu vastaseid toetama peaks? Kahe aasta möödudes on ametnike ja europooldajate emotsioonid ning euroteadmatus jätkuvalt täies purjes. Poliitiline peataolek euroküsimustes tekitab tahtmatult euroskeptikuid. Ametnike emotsioonidest kantuna tuleb Eestil septembri alguseks esitada oma positsioonid sisuliste kõneluste avamiseks. Kohe-kohe jätkub sõelumisprotsess mahukate ja poliitiliselt keerukate peatükkidega nagu väliskaubandussuhted ja põllumajandus.
Kas Euroliit tõstab liitumiskõneluste protsessis kilbile enda või Eesti tarbija huvid? Eesti avalikkus pole näinud ühtegi tõsiselt võetavat tarbijate huvide kaitsmise analüüsi. Tuleviku-Eestile ei tõota midagi head alternatiivide puudumine, rääkimata majandusarvestustest.
Sellele vastukaaluks on Euroopa Liidul juba kaua aega teada, kui tulus on ida suunas laienemine. Kasvavate sissetulekutega idatarbijad on varaallikas Lääne-Euroopa ettevõtetele ning majanduse läbikukkumine idas on ajalooline võimalus Euroopa Liidu tarbijate heaolu kasvule. Nendest teadmistest pakatavad ametlikud euroväljaanded näitavad, kuidas tulud jagunevad viieteistkümne liikmesriigi vahel.
Saksamaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia osaks saab kaks kolmandikku summast, mida liikmesriigid on kavandanud võita. Arvestades Saksamaa suurust ja juhtpositsiooni Euroopa Liidu majandussektoris, ei üllata, et Saksamaale langeb kolmandik kogutulust. Prantsusmaa ja Suurbritannia saavad kumbki üle kümne protsendi. Hispaania võtab samuti tubli osa tarbijatuludest. Kõik teised saavad vähem kui viis protsenti kogutulust. Portugal olla ainus, kes kaotab kitsal majandusalal. Samas on kahju nii väike, et teised liikmesriigid hüvitavad selle.
Mida toob Euroopa Liiduga ühinemine kaasa meie tarbijatele ning kodanikele? Täna toimub ühesuunaline liikumine uue emakese – Euroopa Liidu rüppe. Ning vastus imestamisele, kes küll võiksid olla Euroopa Liidu vastu. Vastu on need, kes teavad, et kaupade, teenuste, isikute ja kapitali vaba liikumise sambad on kujuteldavad ja töötavad tänaste liikmesriikide huvides. Vastu on need, kes teavad, et olematute sammaste vastu tuleb ära anda reaalsed sambad – omariiklus, võimalus end rahvuslikult teostada, majanduslikult kiirareneda. Vastu on need, kes ei soovi olla orirahvas ega kummardada ühegi välisvalitseja ees, tulgu see siis idast või läänest.
Tuleviku Eesti Erakonna peasekretär
