EVELYN SEPP: lihtne elu – ilus elu!
Seni, kuni selle väite kinnituseks on näiteid kodust kaugelt otsida, tundub olukord mugav, kui see aga kohalikku väitluskeelde tõlkida, hakkab haisema.
Mõned näited: kui sa ei ole Iraagi sõja poolt, siis sa oled terroristide poolt; kui sa ei ole Eesti astumise poolt Euroopa Liitu, siis sa oled loomulikult Venemaa poolt. Kui sa ei toeta pimesi Ansipit, siis sa oled vaieldamatult riigivastane element.
Nüüd võiks teha virtuaalse hääletuse ja välja selgitada, palju tegelikult on neid, kes sellisest lahterdusest on viimase 4 aasta jooksul hälbinud. Ehk toetanud loovaid lahendusi ja vilkamat mõttetegevust?
Parafraseerides täiendaks küsimust – kas sa tead kedagi, kes teab kedagi, kes väitleb argumentide, mitte emotsioonidega. Ka siis, kui õiged vastused on juba ammu ette teada ja valmis?
Nüüd Rostockis toimunu juurde. Üldiselt ei leia ainult loll põhjust enda tegevuse õigustamiseks. Aga olgu veelkord öeldud - asi polegi ühes konkreetses teos ega kohas.
Pigem mõtteviisis. Lõpuks taandub see kõik omaenda enesetundele ning nagu kommunismi nurgakivi – igaühele tema vajaduste kohaselt, igaühelt tema võimete kohaselt.
Tunnistan puhtsüdamlikult üles - rohkem kui Rostockis rüseleda meeldiks mullegi ehk maailma ignorantsuse ja lihtsustuste vastu rokkida, loe: protestida, hoopis Woodstockis. Täiesti vabas – piirideta maailmas, ka mõttevabas, kui soovite.
Ja lõpetuseks - nagu tõesti oleks globaliseerumise alternatiiv lokaliseerumine!?
