Evelyn Sepp: neli suurt väljakutset Jüri Ratasele!

Tänaseks on kõik Eesti suuremad erakonnad teinud läbi põlvkonnavahetuse, sealhulgas lõpuks ka Keskerakond. Siiski ei jaga ma kaugeltki optimismi, et Edgar Savisaare tõrjumisega toimus üleöö Keskerakonna uuestisünd. Loodi teatud eeldused muutusteks, mis aga ei garanteeri lõpptulemust.

Erakonna uuel esimehel Jüri Ratasel tuleb uue hingamise andmiseks lahendada neli keerukat ja vältimatut küsimust.

Esiteks, mõistagi tahavad mõned asjaosalised südamest, et erakond on ühtne, aga fakt on see, et seda ta ei ole. Leerid on, konflikt on väga sügaval ja kodurahu vaevalt oodata tasub. Mitme häälega saab Keskerakonna fraktsioon riigikogus tegelikult opereerida? Sisetunne ütleb, et kindlasti mitte 27-ga. See muudab ükskõik millised koalitsiooniläbirääkimised väga haavatavaks.

Peamine küsimus on, kui suuremeelne on Keskerakonna n-ö võitjate pool. Kuidas asutakse tegelikult partei sees võimu tasakaalustama? Varem tavaks olnud võitja-võtab-kõik ning kahju- ja võidurõõm on hetkeks võimsad ka nüüd, aga kuidas jätkatakse?

Erakonna esimehekandidaatide häälte vahekord kongressil oli 1:2, mis ei pruugi peegeldada päris terviku hoiakut, kui arvestada tüüpilist susimist delegaatide määramisel.

Vaatame edasi: juhatuses on vahekord Ratase meeskonna kasuks pigem 12:3, erakonna aseesimeeste suhe 4:0, fraktsiooni juhtkonnas samuti 3:0. Mida on selle tõdemuse valguses ja kodurahu nimel anda Jüri Ratasel teisele poolele? Mida on teisel poolel üldse võimalik küsida?

Vene hääled ja Tallinn

Teine tõsine dilemma ootab ees Tallinnas. Kindlasti kibeleb Jüri Ratas enne valimisi Tallinna linnapea kohale, et vedada Keskerakonna nimekirja. Teisalt on raske uskuda, et sellisesse nimekirja hakkaksid kuuluma Edgar Savisaar ja mõni teinegi senine venekeelsete inimeste häältemagnet.

Soov end personaalselt tõestada võib lõhkuda lõplikult lootused erakonna kooshoidmisele – seda olukorras, kus parteis on hädasti vaja tasakaalu luua.

Taavi Aas on praegu hea asenduslinnapea, ent mitte Savisaare asendaja või kampaaniavedur kohalikel valimistel. Seega häid variante laual pole.

Jüri Ratast on vaja samal ajal ka riigikogus. Fraktsioon tuleb koos hoida, kui just ei taheta teha savisaarelikke vigu. Lisaks tuleb tegeleda Keskerakonna ühe ajaloolise nõrkusega, usaldamatusega kõige ja kõigi suhtes, ning koostöövõimetusega. Täna lisanduvad sellele tõsiselt kopitanud programmilised loosungid.

Savisaar Tallinnas on aga nähtus omaette, meeldib see meile või mitte. Erakond vajab tasakaalustamiseks autoriteeti, kes veab mitte ainult kampaaniat, vaid hoiab koos senise nimekirja: kindlustab nii Savisaare toetuse kui hääled.

Yana Toom Tallinna linnapeaks?

Eelnevast tulevalt on kolmas kiiresti lahendamist vajav küsimus eksesimees Savisaarele väärika taandumistee jätmine. See peab mitte ainult paistma, vaid ka olema uute tõsiste väljakutsetega seotud. See lihtsalt ei käi klähvimise saatel a la “Savisaar võib ju saada auesimeheks” või et ta võib “panustada ise Keskerakonna edasisse arengusse”.

Tegu on kahtlemata delikaatse teemaga, lastetuba ja tõsist lavastuslikku osavust vajava küsimusega, kuhu ei kuulu halvasti varjatud irvitused. Asi pole pelgalt advokaadiarvetes või sissetulekus, vaid väärikuses.

Seega küsin, kuivõrd ollakse valmis minema näiteks variandi peale – Savisaar Brüsselisse ja Toom linnapeaks? Alla sellise pakkumise ei kipu väga kodurahu paistma.

Laual oli ehk ka variant, kus Mihhail Kõlvart saab linnapeaks ja Savisaar volikogu esimeheks, ent täna on sel vähem sära kui kuu-paar tagasi. Vene küsimus on kuum erakonna sees, aga veel enam üleriigiliselt.

Maailmavaateks korruptsioon?

Lõpetuseks vajavad lahendamist küsimused, mis puudutavad Keskerakonna rahastamist. Avalikus elus on tähtsad programmilised seisukohad ehk see, mida räägitakse, ja see, mida nende elluviimiseks ära tehakse. Ent vahel on isegi tähtsam see, kuidas tehakse.

See, kuidas Keskerakond on teinud, ei anna muud kokkuvõtte võimalust kui möönda, et nende maailmavaade on korruptsioon.

Avalike vahendite kasutamine erakonna kampaanias, sellele kaasaaitamine, selle mahitamine, õigustamine, mõjuvõimuga kauplemine, hämarad tehingud, kriminaalkorras süüdi mõistetud inimeste palkamine erakonna mõju all olevatesse asutustesse ja ettevõtetesse, altkäemaksud, sularaha-annetused, dokumentide võltsimised ja palju muud – see on selle erakonna kurb ja hall argipäev ning seda pikkade aastate vältel.

Ma ei ole kindel, kas kõigi nende toiduahelate läbiraiumiseks jätkub soovi ja jõudu.
Soovin Jüri Ratasele palju põhimõttekindlust, tasakaalukust ja julgust teha asju päriselt nii, et tulevikus ei oleks häbi. Samuti seda, et Keskerakond seoks nii enda kui oma valijad taas Eesti riigi ja õigussüsteemiga.

Soovin tarkust hoida oma sõpru enda lähedal, aga vastaseid veel lähemal.

Eesootavad ajad saavad olema jätkuvalt kaelamurdvad ja samas väga kriitilised kogu Eesti jaoks. Jõudu tööle!