FAKTIKONTROLL | Kas Ansip ei tohiks Eesti poliitikas sõna võtta, nagu väidab Gräzin?

Eesti Päevalehe, Delfi ja Eesti Väitlusseltsi koostöös ilmuvas Faktikontrolli sarjas kontrollitakse seekord, kas vastab tõele äsja Reformierakonnast lahkunud Euroopa Parlamendi liikme Igor Gräzini väide sellest, justkui ei tohiks Euroopa Komisjoni volinikud kodumaises poliitikas sõna võtta.

TSITAAT

4. jaanuaril ütles Gräzin intervjuus Õhtulehele: "Ansip kritiseerib olukorras, kus ta ei tohi seda teha. Ta on Euroopa Komisjoni liige ja talle pole ette nähtud võtta sõna ei oma kodumaa ega ühegi teise riigi aadressil. Neid teha keelab tal staatus, seda keelab tal Euroopa Liidu leping, ta ei tohiks kategooriliselt nõnda käituda."

KONTROLL

Gräzini viidatud Euroopa Liidu lepingust me viiteid eurovolinike tegevuse piirangutele ei leia. Neid küsimusi käsitleb Euroopa Komisjoni kodulehelt leitav reeglistik.

Sealt näeme, et keelatud on parteis või muus organisatsioonis juhtivatel kohtadel olemine, mis tähendab, et Ansip ei tohiks olla näiteks erakonna esimees või juhatuse liige. Keelatud on ka partei või muu organisatsiooni nimel avalikult sõna võtmine, välja arvatud juhul, kui volinik võtab näiteks valimiskampaanias osalemise ajaks palgata puhkuse.

Tuleb eristada olukorda, kus Ansip osaleb partei juhtimises või selle nimel kõnelemises ning olukorda, kus ta lihtsalt võtab poliitilistel teemadel sõna, avaldab isiklikku arvamust. Riiklikus poliitikas osalemine on reeglistikust tulenevalt lubatud, kui see ei sega voliniku põhitööd. Isikliku arvamuse avaldamine on volinikule reeglites samuti sõnaselgelt lubatud.

Küsimus on selles, kas näiteks valitsuse aktsiisipoliitikat kritiseerivat Ansipi sõnavõttu saab võtta kui isikliku arvamuse avaldajat või kui opositsiooni kuuluva Reformierakonna eest kõnelejat. Viimast võimalust saaks veenvamalt kahtlustada siis, kui Ansip oleks Reformierakonnas partei eest kõnelemist eeldavas rollis, näiteks kandidaat lähenevatel Riigikogu valimistel, mida ta ei ole. See oleks ilmselt tõsi ka siis, kui Ansip oleks leppinud erakonnaga kokku, et ta on mitteformaalses eestkõneleja rollis.

Ansipi poolsete väidetavate rikkumiste kohta tõendid puuduvad. Selle kindlakstegemine pole samas määrav, sest Gräzini väide räägib sellest, justkui volinik ei tohiks üldse kodumaa poliitika aadressil sõna võtta. Volinikele kehtestatud reeglitest näeme, et see pole tõsi.

Küsisime Gräzinilt, kas ta ei nõustu, et reeglid lubavad Ansipile avalikku sõnavõtmist. Ta vastas: "Ei, mitte mingil juhul seni, kuni ta on Eurokomissar. Selles ametis esindab ta Euroopat ja on ta võimuomanik, kellele Eesti allub. Tema esinemisõigust oma riigi suhtes keelab otseselt nii seadus kui ka eetika. Kui on esinemissoov oma koduriigi osas just seoses valimistega, siis, palun: pane amet maha ja hakkame vaidlema. Muide, mulle isiklikult on olnud ebameeldiv, kui kaasmaalased kodumaad halvustavad... aga see ei ole juriidiline märkus vaid meenutus, et kadakakslust esineb ka 21. sajandil."

Küsisime seepeale, et millisele seadusele ta täpselt viitab (algses väites viitas ta hoopis Euroopa Liidu lepingule). Sellele küsimusele pole me vastust saanud.

OTSUS

PROJEKTIST

Eesti Päevaleht, Delfi ja Eesti Väitlusselts käivitasid 2017. aasta septembri alguses Faktikontrolli projekti, mille käigus jälgitakse, kuidas poliitikud faktidega ringi käivad.

Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad EPL/Delfi arvamusveebis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: naeruväärne, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.

Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile [e-mail].