KRISTEL KIRSS
Paljureklaamitud filterkannud annavad veele küll parema maitse, kuid on siiski pigem moe- kui tarbeasjad, väidab Riigi Tervisekaitseameti spetsialist Niina Sossulina.
Sossulina kinnitusel on Tallinna linna joogivesi isegi puhtam kui Põhjamaades. Tema andmetel on üldse neid riike, kus vee puhastamiseks kasutatakse osoneerimist nagu Tallinnas, ääretult vähe.
"Kuna Tallinna vesi vastab kõigile joogivee nõuetele, pole pealinlastel tegelikult kalli filterkannu järele reaalset vajadust," nendib tervisekaitsespetsialist. Ta lisab, et kui mõni inimene tunnebki joogiveel mingit kõrvalmaitset, ei ole selles süüdi mitte vesi, vaid vana torustik, mis vajab väljavahetamist.
Enamasti puhastavad filterkannud vee raua, mangaani ja teistest raskemetallide ühenditest. Sossulini sõnul ei ole aga rauasisaldus vees tervisele ohtlik. See annab veele vaid ebameeldiva lõhna, värvi ja maitse.
Filtri läbinud vesi peaks olema puhas ka kloorist ja fenoolist. Samuti parandab filter vee maitseomadusi.
Tervisekaitseameti andmetel on halvamaitseline joogivesi Valgas, Pärnus, Rakveres, Viljandis ja Harju maakonnas.
Kõrvalmaitse võib olla ka joogiveel, mis pärineb puurkaevudest, kus on nitriite. Mereäärsete alade joogiveele annab jälle maitset kloor. "Kuid see on kõik looduslik," kinnitab Sossulina.
Mõnede filtreerivate veekannude kasutamisjuhised lubavad vee puhastada ka mikroobidest ja haigusi tekitavatest bakteritest. "Selliseid joogivee filterkannusid, mis puhastaksid vett ja hävitaksid mikroobe ja baktereid, ei ole veel Eestis müügil," väidab Sossulina.
Enne kannu ostmist soovitab Sossulina hoolikalt tutvuda kasutamisjuhendiga. Juhendil peab olema teave, mille puhastamiseks filter on mõeldud ja millistel tingimustel seda kasutada.
"Filterkannu vett saab kasutada ainult seal, kus vesi vastab bakterioloogilistele nõuetele," lausub Niina Sossulina. "Eestis on paraku kohti, kus see nii ei ole. Seal võib inimene filterkannu kasutamisega oma tervise ohtu seada. Inimene arvab, et pärast filtreerimist on vesi joomiseks kõlbulik, kuid mikrobioloogiliselt ei ole see siiski puhas."
Selliseid kohti on tervisekaitseameti andmetel igas maakonnas. Sossulina sõnul ei vasta sageli üldkehtivatele nõutele ka eramajade madalate kaevude vee kvaliteet. "Suurem osa nendest kaevudest on reostatud ning enamasti on majaomanikud ise selles süüdi," tõdeb ta. "Ka sellist riknenud vett filter ei puhasta."
