See mees, kellest hiljem sai Püha Patrick, Iirimaa kaitsepühak, sündis hoopis praegusel Briti saarel Wales’is ligikaudu aastal 385. Tema pärisnimi oli Maewyn.

Poiss leidis kuni 16aastaseks saamiseni, et ta on pagan. Siis müüsid Iiri maradöörid ta orjaks ning orjapõlves sai ta lähedaseks Jumalaga.

Pärast kuut aastat orjamist Maewyn põgenes ning läks Gauli kloostrisse, kus asus Auxerre piiskopi St. Germani käe all õppima. Ta veetis seal kaksteist aastat oma elust. Sel ajal ta mõistis, et tema missioon on paganate ümberpööramine kristlasteks.

Tema soov oli minna Iirimaale, et seal pöörata ümber paganaid, kes olid Briti saarelt sinna põgenenud. Kuid kirikukogu määras Iiri peapiiskopiks St. Palladius. Kaks aastat hiljem määrati Palladius aga Ðoti peapiiskopiks ning Patrick (siis oli ta võtnud endale kristlase nime) sai Iirimaale piiskopiks.

Patricku töö paganate ümberpööramisel oli kiiduväärt, kuid see ärritas keldi hõime. Mees võeti mitmel korral vangi, kuid iga kord õnnestus tal põgeneda.

Piiskop Patrick reisis läbi terve Iirimaa ning rajas igale poole kloostreid. Samuti rajas ta koole ja kirikuid, mis aitasid tal iirlasi kristlusse pöörata.

Tema misjon kestis kolmkümmend aastat, pärast seda jäi Patrick pensionile Downi maakonda. Ta suri 17. märtsil 461. Jumala aastal. Sellest ajast on seda päeva tähistatud kui St. Patricku päev.

Algselt oli Püha Patricku päev katoliiklik püha, kuid aja jooksul muutus ta vähem usuliseks. Siiski üks olulistest selle tähtpäeva ikoonidest on ristikheinaleht – selle kolm lehte sümboliseerib Püha Kolmainsust, Isa, Poega ja Püha Vaimu. Pärast Püha Patricku päeva tema järgijad kandsid 17. märtsil alati ristikheinalehte.

Püha Patricku päeva traditsioon jõudis Ameerika mandrile 1737. aastal. See oli esimene aasta, kui seda tähistati, ning sellest ajast peale on USA linn Boston üks tähtsamaid Püha Patricku päeva tähistamise kantse maailmas.

Sten A. Hankewitz