Link kopeeritud!

GEORGE SOROS: kriis on arvatust palju hullem

 (57)

Nädalavahetusel Tallinnas viibinud USA miljardär ja filantroop George Soros räägib finantskriisist, Venemaast ja sellest, kuidas ta toetas Barack Obamat.

 •• George Soros, te hakkasite ühe esimese kuulsa isikuna toetama Barack Obamat, kes võitis nüüd USA presidendivalimised. Kohtusite Obamaga esmakordselt juba 2004. aastal. Mida te temas nägite?

Ta on ehe ini­me­ne, kel­lel on reaal­ne iden­ti­teet. Te­ma eluk­äik, see, kui­das ta kas­vas, ol­les ühe va­ne­ma poolt must, tei­se poolt val­ge, ja kui­das ta elas mi­tu aas­tat Aa­sias, an­dis tal­le võima­lu­se mõis­ta maail­ma vii­sil, mi­da ena­mik ei val­da. Ta on näi­nud  pal­ju­sid maail­ma eri nä­gu­sid. Ja Oba­mast on saa­nud eri­li­ne isik­sus, kel on vä­ga hea suht­lus-oskus, ka­ris­ma ja ot­sus­tus-võime.

See on­gi see, mi­da ma te­mas nä­gin. Siis tund­sin, et Amee­ri­ka va­jab ra­di­kaal­set lah­tiütle­mist Geor­ge W. Bus­hi ad­mi­nist­rat­sioo­nist. (So­ros hak­kas Oba­mat ra­has­ta­ma ju­ba 2004. aas­ta se­na­ti­va­li­mis­tel – toim.) Ma imet­len Hil­la­ry Clin­to­nit. Aga tund­sin, et Oba­ma oleks ise­gi pa­rem kui Hil­la­ry Clin­ton, sest Hil­la­ry kan­nab en­das, ütle­me, lii­ga pal­ju­sid mi­ne­vi­ku­konf­lik­te. Ja Oba­ma oleks pa­re­mas olu­kor­ras, et viia Amee­ri­ka tu­le­vik­ku, il­ma et te­da ta­kis­tak­sid mi­ne­vi­ku vas­tuo­lud.

Samal teemal:

•• Maailm elab üle kõige hullemat finantskriisi, millesarnast me pole kogenud alates Suurest Depressioonist, kirjutate te oma viimases raamatus „Finantsturgude uus paradigma”. Kas seda kriisi saanuks vältida?

Jah, võib-ol­la saa­nuks se­da kõike ära hoi­da. Aga kriis on pal­jas­ta­nud mei­le puu­du­sed, mõrad fi­nants­tur­gu­de toi­mi­mi­ses. See kriis sai al­gu­se fi­nants-k­rii­sist en­dast ja tõi ilm­siks vea üld­le­vi­nud teoo­rias, mis ütleb, et fi­nants­tu­rud kal­du­vad loo­mul­da­sa ta­sa­kaa­lu poo­le ja et kõik se­ga­vad, ta­sa­kaa­lu­tust te­ki­ta­vad fak­to­rid tu­le­vad al­li­ka­test, mis asu­vad väl­jas­pool fi­nantssüstee­mi en­nast. Nüüd ole­me näi­nud, et sel­li­ne ar­va­mus on va­le. Ja nii lii­gu­me me loo­de­ta­vas­ti pa­re­ma aru­saa­mi­se poo­le.

Aga tol­lal, kui ütle­sin, et sel­lest võib saa­da meie elu suu­rim kriis ala­tes 1930. aas­ta­test, ei osa­nud ma veel hin­na­ta ko­gu sel­le ula­tust. Te­ge­lik­kus on pal­ju hul­lem, ma ei osa­nud et­te nä­ha, mil­li­sed mõõtmed see te­ge­li­kult võtab.

•• Nii et olukord on hullem, kui arvasite veel tänavu kevadel, mil nimetasite seda lihtsalt suurimaks kriisiks pärast 1930-ndaid?

Jah.

•• Kaua see veel kestab?

Fi­nantsk­riis ise on ilm­selt jõud­nud ju­ba oma ha­ri­punk­ti. Ta al­gas Amee­ri­kas ja Eu­roo­pas ning nüüd le­vib üle maail­ma. Aga sel­le mõju reaal­ma­jan­du­se­le – tööhõive­le, et­tevõte­te el­lujää­mi­se­le – sei­sab al­les ees. Sa­mal ajal fi­nantssüsteem ise ju­ba aeg­la­selt pa­ra­neb, on taas toi­mi­ma ha­ka­nud.

•• Aga reaalne mõju inimestele…

…al­gab al­les nüüd. See on tões­ti nii. Krii­si ha­ri­punkt oli, kui Leh­man Brot­her­sil las­ti pank­rot­ti min­na. See oli suur ‰okk, mil­le jä­rel fi­nantssüsteem si­su­li­selt lak­kas toi­mi­mast. Nüüd ol­lak­se taas ra­hu­ne­nud. Aga ini­mes­te­le, sääst­ja­te­le, in­ve­sto­ri­te­le ja et­te-võte­te­le oli see ome­ti suur ‰okk. Ja al­les nüüd hak­kab see reaal­ma­jan­du­se­le mõju aval­da­ma. Mit­te ai­nult Amee­ri­kas, vaid ka mu­jal. Kas või Un­ga­ris ja Is­lan­dil, mis on kok­ku va­ri­se­nud.

•• Osalesite Tallinnas Euroopa välissuhete nõukogu (ECFR) nõupidamisel. Kuidas peaks Euroopa Venemaaga käituma?

Eu­roo­pa peab geo­po­lii­ti­li­se­le ag­res­sioo­ni­le vas­tu seis­ma. Ve­ne­maast hak­kab saa­ma geo­po­lii­ti­li­ne ag­res­sor. Te­ma kont­roll gaa­si ja naf­ta üle on vä­ga olu­li­ne po­lii­ti­li­ne võim. Ja ma ar­van, et Eu­roo­pa peab sel­le­le vas­tu seis­ma, ol­les üht­sem. Eu­roo­pa üht­su­se puu­du­mi­ne on see, mis la­seb Ve­ne­maal nii võimas ol­la.

ECFR-i nõupi­da­mi­sel esit­le­ti vä­ga hu­vi­ta­vat uu­rin­gut gaa­si koh­ta. Kui oleks tõhu­salt toi­miv Eu­roo­pa gaa­si­turg, siis pu­ru­neks Ve­ne­maa võima­lus ener­giat oma hu­vi­des ära ka­su­ta­da, lõhes­ta­des liik­mes­rii­ke ja te­hes tea­tud maa­de­ga, na­gu näi­teks Sak­sa­maa­ga, eri­te­hin­guid.

Loe veel

Nii olek­sid ka võimu­suh­ted pal­ju võrd­se­mad. Sel­leks oleks va­ja vaid po­lii­ti­list ta­het. Ai­nus, mi­da sel­leks va­ja on, on luua vas­tav ame­tivõim ja tur­gu vas­ta­valt kor­ral­da­da. Aga see on vä­ga liht­ne.

•• Kas teie usute demokraatia võimalikkusse Venemaal?

Pi­kas pers­pek­tii­vis ma loo­dan se­da. Loo­dan, et ini­mes­tel on de­mok­raat­li­kud taot­lu­sed. Ja usun, et ini­me­sed on sündi­nud sel­leks, et ol­la va­bad ja ela­da de­mok­raa­tias. Aga lä­he­mas pers­pek­tii­vis näe­me, et Ve­ne­maa uus reÏiim on vä­ga tu­gev. Ja ei ole tõen­äo­li­ne, et see muu­tuks.

•• Te olete Kesk- ja Ida-Euroopa demokraatia arengut väga palju toetanud. Kas olete rahul sellega, kuidas need maad on arenenud?

Olen näi­teks vä­ga ra­hul sel­le­ga, kui­das Ees­ti on are­ne­nud. Aga ma ei ole ra­hul Ve­ne­maa­ga. Kuid ar­van, et Ve­ne­maal elab vä­ga jõuli­ne püüdlus ol­la de­mok­raat­lik. Ma ei usu neid, kes ütle­vad, et Ve­ne­maa on de­mok­raat­li­kuks rii­gi­kor­ral­du­seks lii­ga suur ja et ve­ne ini­me­sed igat­se­vad tsaa­ri. Neil on prae­gu tsaar, aga ma ei ar­va, et see jääb ka kümne aas­ta pä­rast nii.

Jah, Pu­tin on po­pu­laar­ne ja te­ma võim on tu­ge­vam. Aga ma ar­van, et see muu­tub. Kui naf­ta hind lan­geb, siis vä­he­neb ka rii­gi võime osu­ta­da ini­mes­te­le ava­lik­ke tee­nu­seid. Ka on see riik vä­ga kor­rum­pee­ru­nud – ja kor­rupt­sioon tä­hen­dab ini­mes­te jaoks si­su­li­selt vä­ga kõrget mak­su.

Kuid Ees­ti aren­gu­ga olen ma vä­ga ra­hul, ehk­ki usun, et in­teg­rat­sioon, suh­ted ve­ne­keel­se vä­he­mu­se­ga va­ja­vad veel ena­mat tä­he­le­pa­nu.

George Soros

•• George Soros (78) on Ungaris sündinud, praegu Ameerikas elav investor, filantroop ja poliitikaaktivist. Ajakirja Forbes järgi on ta maailma rikkamate inimeste edetabelis 99. kohal.

•• Juba 1970. aastatest on Soros aktiivselt tegelenud filantroopiaga. Kesk- ja Ida-Euroopas on ta püüdlused olnud suunatud postkommunistlike maade demokratiseerimisele avatud ühiskonna instituutide ja fondide kaudu (nagu Avatud Eesti Fond).

•• Tänavu aprillis ilmus Soroselt raamat „Finantsturgude uus paradigma”, kus ta väidab, et finantsturgudele on omased seesmised kõrvalekalded, mis ei mõjuta mitte üksnes hindu, vaid võivad mõjutada ka süsteemi põhialuseid. Üheks näiteks peab ta ka Ameerika kinnisvarakriisi: kui 1990. aastatel muutusid kinnisvaralaenud kättesaadavamaks, hakkas üha enam inimesi endale eluaset ostma, mistõttu kinnisvarahinnad tõusid. See omakorda kasvatas kinnisvara väärtust pankade bilansis, julgustades neid veel rohkem raha laenama. Hinnad kasvasid edasi, kiirendades veelgi laenukasvu. „Ma olen alati tahtnud saada filosoofiks,” ütleb Soros, kes oma viimases raamatus püüabki ühendada filosoofiat ja rahandust.

Intervjuu korraldamisele aitas kaasa Avatud Eesti Fond.

Varivalitsus
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare