GERD TARAND: 16-aastaselt valima?
Koolikohustus kestab küll 17. eluaastani, ent suur osa noori lõpetab põhikooli ikka 16-aastaselt. Kuid valida tohivad need, kel on täitunud 18 eluaastat.
Eesti noorteühenduste liit on tulnud välja ettepanekuga anda kohalikel valimistel valimisõigus alates 16. eluaastast. Praegu võib näha, kuidas otsustajad ei oska ega taha noori kaasata, noorte huvi poliitika vastu on madal ja ühiskonnaõpetuse roll hariduses väike.
Valimisea langetamisel on positiivsed näited Saksamaalt ja Austriast. Saksamaal on üldine vanusekünnis 18. eluaasta, kuid mitme liidumaa kohalikel valmistel (Alam-Saksimaal, Mecklenburg-Vorpommernis, Nordrhein-Westfalenis ning Schleswig-Holsteinis ja Saksi-Anhaltis) on vanusekünnis langetatud 16. eluaastani. Ning tänavu 1. juulil jõustus Austrias seadus, et kõikidel valmistel – alates parlamendivalimistest ning lõpetades kohalike ja Euroopa Parlamendi valimistega – langetatakse valimisiga 16. eluaastani. Ning juba on selgunud, et 16–17-aastaste valimisaktiivsus pole üldjuhul jäänud madalamaks kui 18–24-aastaste oma. Kanepit ei ole legaliseeritud, alkoholi ei saa vabalt ja koolikohustust ei ole kaotatud.
Ettepanekule langetada ka Eestis valimisiga on sulesepad jõudnud juba reageerida. Noored ei tea poliitikast midagi! Makse ei maksa, kaasa ei räägi! Ei vastuta, ei otsusta!
Väide, et noored ei tea poliitikast midagi, ei vasta tõele. Jah, nad ei tea alati piisavalt. Ühiskonnaõpetust peaks õpetama oluliselt suuremas mahus juba põhikoolis. See tuleb seada valimisea langetamise eelduseks.
Kõrvalejäetud noored
2006. aastal oli Eestis statistikaandmete järgi 16–17-aastaseid noori 42 339, kellest 11 179 deklareeris sotsiaalmaksu. Neljandik noori töötas – vähemalt teatud aja vältel. Täiesti seaduslikult, teiste poolt vormitud reeglite alusel. Ka oma tarbimiskäitumisega mõjutavad noored vanemate otsuseid ja see, kas näiteks teatripileti käibemaks on 5% või 18%, mõjutab otseselt kultuuritarbimist.
Praegu on noorte tõstatatud teemasid lihtne kõrvale jätta ja tegeleda teiste huvirühmadega – nemad annavad valimistel tunda. Meenutagem roheliste ilmumist Eesti poliitikasse. Keskkonnateemad jõudsid kiirelt kõikide erakondade programmi. Kujutage nüüd ette noorte ilmumist – valijana samale areenile. Kas saavad sellele reageerimata jätta kohalikel valimistel valituks osutunud, kelle keskmine vanus on 47 aastat?
Õigus on neil, kes ootavad noortele suunatavaid valimislubadusi. Valimised põhinevadki alati mingisugustel programmidel: räägitakse pensionitõusust või kinopileti hinnast. Täpselt samadel alustel mõjutatakse mis tahes sihtgruppi.
Küsimus on hoopis: miks on meie noored poliitika suhtes apaatsed? Kuidas teie reageeriks, kui teie seisukohtadega ei arvestata?
16-aastaselt elab noor veel kodus ja tunneb kohalike küsimuste vastu oluliselt suuremat huvi kui paar aastat hiljem riigi teise otsa kõrgkooli või tööle suundudes. Kui noored võivadki “suurest poliitikast” veidi kaugele jääda, siis kodukoha otsustes osalemise tahe on selge. Enda arvates läheks valima 70% üheksanda klassi õpilasi.
Eesti noori võib piisava ettevalmistuse juures nii palju usaldada küll, et neid kohalikel valimistel valimiskastide juurde lasta. Ka valimisaktiivsuse osas ei ole midagi kaotada. Halvemal juhul jääb nende osalus väikeseks, aga otsuse langetamisel osalenute üldarv suureneb igal juhul. Ja valesti antud hääli ei ole olemas.
