Grete Šillis: ettevaatust, tööandjad kasutavad ära kogenematuid noori!
Üha enam noori alustab töölkäimist juba varajases nooruses. Siiski räägime sellest, et noorte hõivatus tööga võiks olla praegusest suurem. Kuid enne, kui me noortele tööl käimist propageerime, võiksime neilt uurida, kas nad üldse teavad, mitu tundi päevas nad tööd teha tohivad või kui suur on valitsuse poolt kehtestatud miinimum töö- ja tunnitasu. Teisisõnu - kas meie noored ka tegelikult teavad, mis on nende õigused lisaks kohustustele tööandja ees?
Olen end viimasel ajal tabanud mõttelt, et teadmisi tööõiguse valdkonnast tuleks noortele jagada juba gümnaasiumi esimeses astmes, miks mitte ka põhikooli viimases klassis. Tänapäeval on alaealisena töötamine seadusega täpselt reguleeritud – alates sellest, mitu tundi päevas võib alaealine töötada, lõpetades sellega, milliseid töid on kindlas vanuses lubatud teha. Me ei saa eeldada, et noored suudavad seadusi lugeda nii, nagu seaduseandja on mõelnud. Me ei saa olla kindlad ka selles, et noored tarbivad tööalase informatsiooni saamiseks õigeid infokanaleid. Seadused muutuvad ju tihti, asjakohased artiklid aeguvad.
Alles hiljuti lugesin artiklit sellest, kuidas ühes omavalitsuses tegutsenud ettevõtja kasutas oma kukru täitmiseks ära alaealisi lapsi. Noored pidid tegema pikki tööpäevi, kus puudus võimalus kordagi töö tegemine pooleli jätta, et puhata või einestada. Töölepingut nendega ei sõlmitud ning makstav töötasugi oli väiksem kui kehtestatud miinimum.