Haiti ja saatan
Normaalse inimese reaktsioon on kas abistava käe ulatamine (näiteks toetada oma võimaluste kohaselt rahaliselt) või vähemalt ohvritele kaasa tundmine. Ebanormaalne reaktsioon on hakata kedagi süüdistama ning siin on kaks levinumat võimalust: a) süüdi on keegi kolmas, b) süüdi on ohver ise. Paraku on ebanormaalseid reageeringuid tulnud ohtralt.
Venezuela president Hugo Chávez kuulutas, et maavärina põhjustas USA. Kes siis veel? Ameerika süüdistamine kõikides keskkonnahädades on nii levinud, et keegi pidi selle välja ütlema. Ka 2004. aasta tsunami puhul oli esimene sissekanne Eesti kommentaariumides, et ameeriklased on süüdi. Loodus-õnnetustes on iidsetest aegadest peale süüdistatud kas halbu vaime või halbu inimesi, ennekõike oma vaenlasi. Nii ringlesid Armeenia maavärina järel (1988) aktiivselt kuulujutud sellest, et tegu on Aserbaidžaani kuritegeliku aktiga. Kuid jätame nüüd inimesed ja räägime vaimudest.
Pöörane avaldus
Päev pärast katastroofilist maavärinat tegi kuulus telejutlustaja Pat Robertson nii pöörase avalduse, mida ma ei saagi oma sõnadega ümber jutustada, parem tsiteerin: „Nad olid prantslaste kontsa all, teate, Napoleon III ja mis iganes. Ja nad tulid kokku ja sõlmisid lepingu saatanaga. Nad ütlesid: „Me teenime sind, kui sa meid vürstist vabastad.” Tõsijutt. Ja nii ütles saatan: „Okei, lööme käed.” Ja nad peksid prantslased välja.” (Delfi, 14.01.2010.) Algul arvasin, et tegu on müstifikatsiooniga: kristlik jutlustaja ei saa tsiteerida saatanat, pealegi on arvamus, et Haiti revolutsioon (1791–1804) võitles Napoleon III vastu, liig isegi Pat Robertsoni jaoks.
Ent üle kontrollides selgus, et tõepoolest: nii saatan kui ka Napoleon III. Pat Robertson on varemgi loodusõnnetuste taga näinud jumala või saatana otsest sekkumist. Nii on orkaan Katrina (2005) tema meelest kättemaks New Orleansile seal vohava homoseksuaalsuse pärast jne. Tema kuulsaim teos „Uus maailmakord” (1991) on aga käsiraamat vandenõuteoreetikutele üle kogu maailma.
Pat Robertson on tuntud oma idiootsuste poolest, kuid sama ei saa kuidagi öelda vene õigeusu kiriku patriarh Kirilli kohta, kelle avaldus on palju ettevaatlikum ja tasakaalukam, kuid ka sellest võib järeldada, et haitilased on ise süüdi: lodevad eluviisid, narkomaania jne. Igal juhul on põhjused spirituaalsed. Patriarh siiski ei täpsustanud, kuidas vale vaimsus võib maavärina esile kutsuda. Küll teevad seda aga talle lähedased publitsistid: jumal karistab Haitit voodoo eest. Vene rahvuslasest filosoof, vene blogosfääri populaarseim autor, zoroastrist Konstantin Krõlov aga kirjutab oma blogis, et mitte jumal ei karistanud Haitit, vaid arvatavasti näitas oma võimeid valesti väljakutsutud lwa Agwé.
Üleloomulikud jõud
Igal juhul on süüdi üleloomulikud jõud. Kummalisel kombel ei hakanud seda kummutama ka Haiti saadik USA-s, kellel CNN palus Robertsoni väidet kommenteerida. Saadik tuletas õigustatult meelde, et esiteks on Haiti esimene vabanenud orjade vabariik, kuid USA peaks olema Haitile tänulik veel selle eest, et pärast lüüasaamist Haiti revolutsioonis vähenes prantslaste huvi ka mandriterritooriumi vastu ning nad müüsid USA-le Louisiana. See kõik on vaieldamatult õige ja võib aru saada saadikust, kes ei tahtnud laskuda teoloogilisse debatti. Ent mis siiski toimus?
Haiti revolutsioon algas 14. augustil 1791 Bwa Kayimanis tseremooniaga, mille käigus ülestõusnud orjad ütlesid lahti valge inimese jumalast ja pöördusid tagasi oma lääneaafrika usu juurde. Väidetavasti ohverdati must siga, mis lõi aluse iga-aastasele rituaalile. Haiti voodoo on Kariibi mere saartel eri nimede all esinev sünkretistlik religioon, pärit lääneaafrika rahvastelt ning kergelt vürtsitatud kristlike elementidega. Massikultuuri tõttu on voodoo demoniseeritud ning pahatahtlikel inimestel võib see tõesti assotsieeruda satanismiga, mida see kindlasti ei ole.
Ma ei tea, mil määral on Haiti probleemides süüdi jumal või saatan. Küll aga võib kindlalt väita, et pääste- ja taastamistööde raskendavaks teguriks on korrumpeerunud ja saamatud Haiti võimud. Juba enne maavärinat oli Haiti olukord katastroofiline. Loodusõnnetus muutis olukorra väljakannatamatuks. Mis aga puudutab Pat Robertsoni ja teisi, siis neile tahaks meelde tuletada Sokratese öeldut: meeletus on tülitada jumalaid küsimustega, mida võib lahendada loendamisega, mõõtmisega või kaalumisega.
P. S. Kahjuks pimestavad nii mõnigi kord suured õnnetused ka muidu kaineid inimesi. Pean siin silmas Abdul Turay artiklit „Kustutage haitilaste võlg!” (Postimees, 28.01.10). Kuid kõigepealt tahan resoluutselt distantseeruda rassistlikest kommentaaridest tema artikli online-versioonis – need on tülgastavad. Ent kui Abdul Turay süüdistab panku selles, et Haitis amputeeritakse lapsi ilma narkoosita, siis on tegu pehmelt öeldes halva retoorikaga. Isegi kui kõik pangad kustutaksid kohe kõik Haiti võlad, kuidas tooks see operatsioonisaali anesteetikumid? Haiti päästetööd takerduvad mitte Haiti valitsuse rahapuudusesse (need kõik on välisabiga teostatavad), vaid olematusse infrastruktuuri. Ei hakka siinkohal tsiteerima Ameerika imperialiste, kuid näiteks Vene päästjatest meedikud tõdesid, et midagi sellist pole nad mitte kunagi mitte kusagil näinud. Haitis pole tegu mitte purustatud, vaid olematu tervishoiu struktuuriga. Inimlikult mõistan Abdul Turay nördimust, kuid selle kanaliseerimine pankadele (mis on nii levinud) ei ole kõi-ge targem tegu. Seevastu Turay otsus annetada oma honorar maavärina ohvritele on igati tervitatav. Püüdsin seda isegi teha juba eelmise EPL-i artikli järel, kuid raamatupidamislikel põh-justel otseülekanne EPL-ist Eesti Punasele Ristile osutus võimatuks, nii et pean ise tegema oma pangakontolt ülekande Punase Risti kontole. Seega on pangad siiski vajalikud. Kas või selleks, et abistada Haitit.
