Halb, et kultuuripealinna projekt sattus valimiste aastale
„Rahastamise asjus tekkis kerge vaidlus, sest linna ja riigi seiskohad ei lange päris kokku,“ kommenteeris Kreitzberg Päevaleht Online’ile tänasel kohtumisel toimunut.
„Riik väidab, et riigipoolse panuse hulka tuleks liigitada ka investeeringud ühte või teise objekti. Linn aga väidab, et kultuuripealinnade traditsioon on selline, et riigipoolse rahastamise puhul arvestatakse ainult neid kulutusi, mida tehakse üritustesse,“ lisas ta.
Kreitzbergi sõnul on üks vaidlusteema veel riik soov panustada väga kindlatesse projektidesse.
„Sihtasutuse poole pealt vaadatuna on see mingis mõttes sekkumine nende autonoomsesse tegevusse, sest nemad peaksid kogu programmi terviklikult kokku panema ja otsustama ka seda, millisel määral üht või teist üritust finantseeritakse,“ leidis ta.
Sellel aastal on kultuuripealinna projekti ettevalmistamiseks on ette nähtud 70 miljonit krooni ning tuleval aastal kulub veel 130-150 miljonit.
„See on kogu ürituse eelarve, kuid kui hakata vaatama investeeringuid, mis tehakse ühte või teise kohta, näiteks kui Kultuurikatel oma peaaegu 40 miljonilise investeeringuga sinna sisse liigitatakse, siis on see summa kindlasti suurem,“ sõnas Kreitzberg.
„Siin ongi vaidluskoht, et kas neid tohiks liigitada Tallinn 2011 projekti koosseisu? Nad jäävad ju kestma väga pikaks ajaks ja see pole mingi ühekordne investeering,“ jätkas ta.
Kreitzberg nentis, et kultuuripealinna projektil on oht muutuda poliitiliseks ning seda nii linna kui ka kultuuriministeeriumi poolt.
„Ma loodan, et asi ei tule kummaltki poolt poliitiline. Kui see poliitika tegemine läheb üle piiride, siis ei võida sellest ükski erakond. Ma arvan, et sel juhul käivatub ajakirjanduslikul moel üsna tugev vastureaktsioon,“ lisas ta.
„Paha on see, et 2011. aastal on ka riigikogu valimised. Kui päris tõsiselt asja üle mõelda, siis nagu valimiste eelsetel üritustel ikka, on ilmselgelt asja politiseerituks muutumise oht.
