Hannes Hanso: Eesti loodab tuhandetele veteranidele
Olen kindel, et need rohkem kui 1500 kogenud sõdurist veterani, kes on praegu tagasi tsiviilelus, on lisaks täna teenistuses olevatele veteranidele rivis, kui julgeolekuolukord peaks oluliselt kehvemaks minema ning Eestit on vaja sõjaliselt kaitsta.
Veteraniks olemise medalil on ka teine ja mitte vähem tähtis pool. Kogesin oma hiljutisel USA visiidil korduvalt, et Ameerika Ühendriigid peavad Eestit usaldusväärseks liitlaseks ja hindavad kõrgelt Eesti valmisolekut panustada globaalsesse julgeolekusse. Kaitseminister Ashton Carter tänas isiklikult Eesti rahvast rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides antud panuse ees. Teisisõnu - sellel, et USA võtab oma liitlassuhteid Eestiga äärmiselt tõsiselt - on kandev roll Balkanil, Afganistanis, Iraagis ja Aafrikas sõjalisel operatsioonidel osalenud meestel ja naistel, kaitseväe veteranidel. Oma professionaalsuse ja julgusega on nad ära teeninud meie NATO liitlaste lugupidamise ja tugevdanud nii otseselt kui kaudselt Eesti kaitsevõimet. Agressiivse Venemaa naabruses ja praeguses ärevas õhkkonnas on vaieldamatult suur väärtus teadmisel, et Eesti saab loota NATO liitlastele. Tänu nii NATO kui meie endi pingutustele on sõjalise rünnaku oht Eestile väga väike.
Julgeolek Euroopas ja laiemalt kogu maailmas on jagamatu ning seepärast teebki kaitseministeerium riigikogule ettepaneku panustada ISILi-vastasesse võitlusesse ka kaitseväe instruktoritega. ISIList lähtuv oht on märkimisväärne kogu Euroopale, sealhulgas ka Eestile. Meie panus terrorismivastasesse võitlusse on vajalik ja seda on meie liitlased meilt ka palunud. Küsime parlamendilt mandaati kuni 10 kaitseväelase missioonil osalemiseks. Kuni kuueliikmelise väljaõppemeeskonna peamiseks ülesandeks oleks Iraagi julgeolekujõudude sõjaline väljaõpe koostöös Taaniga.
Missioonisõdurite kõrval hõlmab veteranipoliitika ka neid kaitseväelasi ja kaitseliitlasi , kes on saanud tõsiselt viga Eestis teenistuses olles. Nii tänased kui tulevased kaitseväelased ja kaitseliitlased vajavad kindlustunnet, et neid ei jäeta üksi vaid ühiskond hoiab ja aitab neid rasketel hetkedel. Ühiskonna austus ja toetus peab kuuluma mitte ainult kõigile veteranidele, vaid ka nende lähedastele - emadele, isadele, abikaasadele, lastele... Vaid nemad teavad, mida tähendab kriisikoldes viibiva kalli inimese koju ootamine. Eriline austus kuulugu aga kaugel sõjatandril langenutele ja nende peredele.
Mulle väga meeldiks, kui neljandat aastat tähistatavast veteranipäevast kujuneks juba lähiaastatel omamoodi kogu rahvast ühendav päev. Paljudele meist ei pruugi meeldida poliitikud, paljudele meist ei pruugi meeldida valitsuse sammud, aga sõdurit, kelle Eesti on saatnud relv käes meie julgeolekuhuvide eest võitlema, peaks tunnustama igaüks. Siin ei tohiks olla vahet, millist erakonda sa eelistad ega ka sellel, mis rahvusest sa oled. Igal juhul on linnapilti jõudnud sinilillemärgid ja üle riigi toimuvad rahvarohked veteranidele pühendatud üritused märk sellest, et Eesti inimesed hindavad, tunnustavad ja toetavad üha enam Eesti sõdureid ja kaitseliitlasi, vapraid mehi ja naisi.
Riigi kohus omakorda on anda võimalikult kindel seljatagune inimestele, kes on valmis meie julgeoleku nimel oma eluga riskima. Just viimastel aastatel on riik suutnud välja pakkuda konkreetsed sotsiaalsed tagatised ja ka muud meetmed, mis on mõeldud nii vigastatud veteranidele ja nende lähedastele kui ka veteranidele laiemalt. Miks mitte jõuda juba järgmisel aasta veteranipäevaks süsteemini, kus Eesti ettevõtted pakuvad soodustusi veteranidele ja meie riigikaitsjatele laiemalt?
