esti raudteesektoris on ebakindel aeg. Vähenevad kaubavood on tekitanud taristu korrashoiueelarvesse augu ja mitmekordistuv kütuseaktsiis annab niigi kõrgete infratasude all ägavatele vedajatele järjekordse hoobi. Juba alates 2011. aasta kevadest, kui erimärgistatud kütuste piiramise plaan avalikkuse ette jõudis, on raudteevedajatele pidevalt lubatud kompensatsiooni. Praegu oleme seisus, kus uuest aastast kallines vedurikütus oluliselt. Kompensatsioonimehanismi pole ministeerium aga kolme ja poole aasta jooksul ikka suutnud välja mõelda. Seega alustasid Eesti raudteevedajad uut aastat vaieldamatult kõrgeima maksukoormusega terves transpordisektoris.

Erinevalt maanteevedajast peab raudteetransport ise katma 100% taristu ülalpidamise kuludest, makstes sinna juurde aktsiisi, millest tagasi ei tule sentigi. Eesti on seejuures peale Läti ja Leedu Euroopas ainus riik, kus raudteede ülalpidamist ei rahastata riigieelarvest. Maanteevedajatele on teed tasuta ja avalikult hallatud. Aktsiisi tuleb küll maksta, kuid kõiki nii riiklike kui ka kohalike teede kulusid arvestades ei kata see tegelikult võrgu ülalpidamise maksumust ja ammugi mitte keskkonnamõju.