Mäepealse linnaosa läbivad juba praegu bussiliinid nr 20 ja 20A, mille liikluse tihendamine ja minimaalsed muudatused liini kulgemises võimaldaksid kõnealuse piirkonna probleemideta ära teenindada. Täpselt samamoodi minimaalsete muudatustega võiks Mäepealse linnaossa viia bussi nr 23. Vaid pisut kaugemal Sütiste teel lõpetab sõidu ka bussiliin nr 17, mille võiks samuti Mäepealsesse edasi suunata. Tahes-tahtmata jääb mulje, et eesmärk ei ole mitte parema ühenduse tagamine, vaid hoopis trolliliikluse piiramiseks ettekäände leidmine.

Kuhu jääb roheline pealinn?

Juba nüüd on trolliliin nr 2 tipptunnil tõsiselt ülekoormatud. Bussiliini nr 20 liikluse tihendamine tähendaks olulist liinikilomeetrite arvu kasvu, milleks linnal raha ei ole. Seega püütakse Mäepealse sõitjad olemasolevatele liinidele kuidagi „ära sokutada”, loomulikult hilisemates peatustes lisanduvate sõitjate heaolu hinnaga.

Soov trolle bussidega asendada on senise investeerimispoliitika taustal ilmne. Trollipargis on seni veel 44 nõukogudeaegset Škoda trollibussi, millest enamik vajab väljavahetamist. Selleks aastaks lubatud kolm uut liigend­trolli jäidki lubaduseks. Võimalus Riiast kasutatud trolle soetada põlati samuti ära. Selle asemel on linn teinud otsuse keskkonda saastavate ja ebaefektiivsemate diiselbusside kasuks.

Niisugune suhtumine on eriti kummaline olukorras, kus Tallinn pürgib Euroopa roheliseks pealinnaks. Näib, et arvukate uuringutega tõestatud fakt, et trollid on diiselbussidest oluliselt keskkonnasõbralikumad, ei ole Tallinna linnavalitsuse jaoks oluline. Trollibussid on nimelt oluliselt efektiivsemad kui diiselbussid. Tallinna trammi- ja trollibussikoondise sõitjateveo maksumusest moodustas elektrienergia 2011. aastal vaid 10,5 protsenti, samal ajal kui bussifirmadel on kütusekulude osa umbes kolmandik kõigist väljaminekutest.

Tallinn seisab valiku ees, kas eelistada diiselbussiliiklust, mis sõltub vaid ühest konkreetsest kütusest, või trolle, mille jaoks saab elektrit toota väga erinevatest allikatest. Seejuures võiks Tallinna elektritransport juba täna üle minna ka 100% taastuvatele energiaallikatele, ilma et see ühistransporti talumatult kalliks muudaks – elektri maksumuse osakaal on kogukuludest lihtsalt nii väike.

Linna eesmärk peaks olema hoopis elektritranspordi kasutamist maksimeerida. Tallinnas leidub arvukalt trollidega paralleelseid bussiliine, millest nii mõnegi puhul võiks tõsiselt kaaluda osalisele elekterveole üleminekut. Näiteks Riias pikendati trolliliine nr 9 ja 27, kus trollid sõidavad osalt ilma kontaktliinita – diiselagregaadiga. Elekterveole üle minnes tõusevad sarved automaatselt liinile ja sõit jätkub.

Riia pikendab trolliliine

Superkondensaatorite kiire areng tähendab seda, et tõenäoliselt saab seesugust liiklust juba õige pea ka ilma diiselmootoriteta korraldada 100% saastevabalt. Kõnealused energiasalvestid on akudest oluliselt keskkonnasäästlikumad, kuid seni suure mahutavuse jaoks kohati veel liiga rasked. Ent juba praegu on Tallinna uuematel trollidel peal superkondensaatorid, mis võimaldavad sõita umbes 500 meetrit kontaktliinita. Sellestki võimest piisab esialgu täiesti liiklusõnnetuste ja muu sellise põhjustatud seisakute vältimiseks.

Tehnoloogia arenedes saab samadele trollidele hiljem lisada ka märksa efektiivsemad superkondensaatorid, mis tagaksid ka regulaarse kontaktliinivaba sõidu võime.

Linnavalitsusel on viimane aeg hakata elektritranspordi arendamist tõsiselt võtma. Juba aastaid kestnud ükskõiksus linnakeskkonna kvaliteedi vastu on viinud Tallinna olukorrani, kus saaste ja liiklusmüra pärsivad oluliselt kesklinna arengut. Juba lähitulevikus annab tehnoloogiline areng Tallinnale võimaluse vähendada kesklinnas bussiliikluse põhjustatud saastet, kasutades seejuures ära olemasolevat trollide kontaktvõrku.

Tallinn ei ole nii vaene, et ta ei suudaks lähima nelja-viie aasta jooksul igal aastal soetada seitse-kaheksa trolli. Tulemuseks oleks täiesti modernne trollipark. Küsimus on seega vaid poliitilises tahtes, sest tehnoloogilisi puudusi tänapäeva trollidel bussidega võrreldes sisuliselt ei ole. Meie pealinnas toimib hästi struktureeritud trollivõrk, mille arendamine saaks anda olulise panuse linnakeskkonna kvaliteedi parandamiseks. Selle asemel kaalutakse paraku ühe trolliliini sulgemist, mida saab nimetada vaid taandarenguks.