Hannes Luts: uued rongid ootavad poliitikute, mitte raha taga

Kuidas on võimalik, et riik laristab raha Pärnu lennujaamale ja tasuta ühistranspordile, ent samal ajal ei jaksa me osta endale kolme uut rongi?

Viimastel päevadel on taas kõne all olnud Elroni veeremipuudus. Juba kolm aastat on firma püüdnud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile selgitada, et hädasti on vaja soetada uusi ronge. Ülerahvastatus on jõudnud piirini, mis otseselt kahjustab raudteesõitjateveo kvaliteeti ja konkurentsivõimet.

Paraku ei ole varasem minister Kristen Michal ega ka praegu seda ametit pidav Kadri Simson pidanud probleemi oluliseks, sest raha pole kolme uue rongi ostmiseks eraldatud. Isegi praegu, enne valimisi, ei luba mitte ükski erakond selge sõnaga probleemi lahendada. Kuigi Delfi palus äsja erakondadel selles küsimuses seisukoht võtta, jätsid pooled vastamata ja mõned ülejäänud väljendasid küll leiget poolehoidu, kuid hoidusid siiski rahapuudusele viidates konkreetsest lubadusest.

Seega arvavad erakonnad, et olemasoleva raudtee jaoks raha sugugi ei jätku. Ometi plaanib valitsus kulutada sadu miljoneid Rail Balticule ja veel kordi rohkem maanteedele ning eraldab tuleval aastal üle 20 miljoni euro tasuta bussiliikluse jaoks. Elementaarsete kvaliteediprobleemidega tegelemiseks aga vahendeid ei leita. Kolme uue suuremate mugavustega kaugrongi soetamine maksaks umbes 30 miljonit eurot. Jagades selle rongide elueaga, maksaksime aastas alla miljoni euro – see on tühine summa arutu laristamise kõrval, mida küsitava väärtusega Pärnu lennujaama, tasuta bussiliikluse või üledimensioneeritud Rail Balticu puhul tehakse. Riigil on raha küllalt. Küsimus on poliitilistes prioriteetides.