HANNES RUMM: Maailma esimesed televalimised
Jutujärje võtab üle kärtspunases kleidis Karmel Eikner (tema välimus annab naisvalijatele kogu õhtu kõvasti jutuainet): “Olete tunnistajaks ajaloolisele sündmusele. Esimese riigina maailmas toimuvad Eesti parlamendivalimised täna nii, et valimisaktiivsuse suurendamiseks kasutatakse telefonihääletust.”
Nagu ikka mõjutasid valimissüsteemi valikut kaalutlused, millisele erakonnale üks või teine süsteem kasulikum on. Reformierakond, Isamaaliit ja Res Publica pooldasid e-valimisi, sest see oleks suurendanud eelkõige noorte arvel nende valijaskonda. Vanema ja vähem haritud valijaskonnaga erakonnad võitlesid vihaselt e-valimiste vastu.
Kevadel 2004 olid e-valimiste vastaste trumpideks hirmu- ja õuduslood Ameerikast, kus riigi palgatud häkkerid murdsid e-valimiste süsteemidesse suurema vaevata sisse. Suurt tähelepanu pälvis ühes 8500 valijaga Florida omavalitsuses juhtunu, kus võitnud kandidaat edestas kaotajat ainult 12 häälega. Kaotaja nõudis häälte ülelugemist, aga mida sa loed, kui e-valimistel hääletussedeleid alles ei jää. Nii jäigi igavesti saladuseks, kui palju 172 kehtetuks tunnistatud hääle seas oli neid, mille põhjustas valija oskamatus arvutit kasutada. Igatahes tõusis sellest kohtuvaidlus, mida pole kolme aastaga lahendatud.
Viimaks ähvardas Rahvaliit 2004. aasta sügisel valitsusest lahkuda, kui e-valimiste süsteemi kalevi alla ei panda. Ka seekord andsid Reformierakond ja Res Publica riigieelarve viimase lugemise eel tehtud ähvardusele järele.
Aga kohe tegid nad Rahvaliidule kuhjaga tagasi. Inglismaal arutati parajasti tõsimeeli maailma kõige kõmulisema reality-saate “Suur vend” tootjate ettepanekut hakata ka poliitikuid valima telemängude ajal korraldatavate telefonihääletustega. Pärnu juhtimiskonverentsile sattus samal ajal esinema reality-show’dega miljardäriks saanud briti teleprodutsent Peter Bazalgette. Sütitavalt veenis ta kuulajaid: “Telemängud on ainus võimalus tuua poliitikasse 18–24-aastased valijad.
Erinevalt Inglismaast langes teleguru sõnum Eestis viljakasse pinda. “See on just see, mida meile vaja!” mõtles Res Publica meediajuht Kaur Hanson. “Telefonihääletus toob 100-protsendiliselt mobladega relvastatud noored veel paremini valima kui internetihääletus. Ja noortepäraste sms- ning mms-reklaamidega lööme konkurendid nokki!”
Ametlikult kasutasid telefonihääletuse toetajad küll veidi tagasihoidlikumat retoorikat. Rõhuti sellele, et isegi vaesel inimesel on võimalus telefonikõnega valimistel osaleda odavam, kui auto või liinibussiga vallakeskusesse logistada.
Muidugi kõditas eestlaste eneseuhkust võimalus teha midagi esimesena maailmas. “Me oleme väiksed, kuid areneme seitsmepenikoormasaabastega!” kuulutasid Eesti poliitikud välisajakirjanikele.
Tõhus oli ka suurte telefonifirmade ja mobiilsideoperaatorite lobi, kes lubasid tagada valimiste turvalisuse, võimaluse hääletada igal valijal ainult üks kord. Telefonifirmad haistsid uudse valimissüsteemi taga võimalust muutuda valimiste eel peamiseks reklaamikanaliks ning võita tehnilistele lahendustele välisturge.
Nii ka läks. Massiivsete telereklaamide asemel ründasid erakonnad 2007. aasta kampaanias valijaid laua- ja mobiiltelefonide vahendusel. See muutis tundmatuseni valimiskampaaniat, sest parim sõnum mahtus taskutelefoni ekraanile. “Vali kord! Veel kord!” reklaamis Res Publica end sadade tuhandete sms-ide ja mms-ide abil.
Ja siis saabus otsustav õhtu. Kuna lõppvoor pidi toimuma televisioonis, mängiti täieliku saladuskatte all läbi kümned esinemisrõivad ning soengumallid. Res Publica läks isegi niikaugele, et vahetas televalimiste pärast välja erakonna esimehe. Puisevõitu Juhan Partsi asemel mindi valimisvõitu võtma telegeenilise Hannes Võrno juhtimisel.
Erakondade esinemised läksid kenasti. Ainult Keskerakond nõudis oma esinemise kordamist, sest esimese katse ajal tegi ETV veidi eetripraaki.
“Tähelepanu, televaatajad,” manitseb Marko Reikop. “Riigikogu valimised algavad nüüd. Te saate oma valiku teha järgmise 5 minuti vältel!” Kell 20.30 haaravad sajad tuhanded inimesed telefoni järele.
Järgmisel hommikul ahastab Eesti Päevalehe esiküljel valimiskomisjoni esimees Heiki Sibul: “Kuidas ma saan olla valmis peaarvuti häireks? Ma pole isegi kuulnud, et see on võimalik.”
Päevaleht ise nõuab juhtkirjas süüdlaste väljaselgitamist, 30 miljonit krooni maksnud telefonihääletuse tulemuste tühistamist ning kohest e-valimistele üleminekut.
