Link kopeeritud!

Hans H Luik: Miks kirikulaul ei kõneta?

 (109)
Jõulujumalateenistus Pühavaimu kirikus
Jõulujumalateenistus Pühavaimu kirikusFoto: Rauno Volmar

Kui eestlane luteri kirikus tahab Jumalat kiita, ei ole lauludest suurt abi. Laululehti küll kirikus jagatakse, ent need laulud ei kõla.

Jumala poeg ohverdas ennast meie pattude eest. See on üks maailma kaasakiskuvamaid jutustusi, mida ei tohiks esitada intellektuaalselt nii algelises võtmes, hõreda mõmina saatel tühjades pühakodades. Olgem ausad, religiooni teemad on kogu maailmas päevakorral, ent usku toetav riitus Eestis kipub kiduma.

Rahvaga on raske kontakti leida just meie "riigikirikul", luterlastel. Seda tunneme ka Eesti pastorite peetud matusetalitustel. Seevastu baptistide ja nelipühilaste palvemajades kõlavad reipa seadega laulud ja seal laulab kirikuline neid ka kaasa.

Lihtsakoeline ja konarlik

Konsistooriumi kirikuisad on liigselt venitanud jumalateenistuse uuendamisega. Laululehtede viisid on lihtsakesed harmoonialt ja konarlikud sõnadelt. Need on kinni jäänud 19. sajandi pietistlikku saksa koraali juurde, sekka kostab ka vennastekoguduse viise.

Viimane lauluraamat anti välja 1991. aastal, laulude kogumine käis Eesti vabanemisel 1980-ndate lõpul. Kui Urmas Viilma enne peapiiskopiks saamist Eesti Ekspressile intervjuu andis, nimetas ta seda lauluraamatut suhteliselt värskeks, ent raamat koosneb nendestsamadest vanadest saksa toonis lauludest. Ei inspireeri.

Viljandi Kultuuriakadeemias õpetati kunagi vaimulikku muusikat, ent kirik ei suutnud palgalisi töökohti tagada ning eriala suleti. Kujuneb olukord, et noored pealetulevad kirikuõpetajad peaksid nüüd hakkama pastoriteks-kantoriteks, see tähendab ise musikaalse jumalateenistusega hakkama saama.

Teiste eeskuju

Õigeusklike kooritraditsioon kannab neid kaua. Seitsmepäeva adventistidel on värskem lauluraamat Vaimulikke Laule aastast 1994. Nelipühilastel, baptistidel ja metodistidel on ühine lauluraamat aastast 1997. Samast aastast pärineb Kaitseväe Laulu- ja Palveraamat.

Moodsaid laule Eestis samas jätkub. Tuntud on katoliiklik helilooja Mart Siimer. Gregoriaanide koraale arendab näiteks Erik Jõks. Tuntud Estonia ooperilavastaja Neeme Kuningas kirjutas 1975. aastal (nõukogude kooliõpilasena julge teona!) Jumala kiituseks laulu "On taevas". Tõnis Mäe "Looja, hoia Maarjamaad" on igal kirikul sobivalt käepärast.

Rahvakirik tuleks muusikale avada, kuni rahvale veel rituaal armas. Luteri kirikute muutmiseks musikaalseteks paikadeks sobiks ka teistele Euroopa kristlastelt viise võtta. Maitsekad on Taizé oikumeenilised laulud Prantsusmaal, need peaksid sobima mitmetele konfessioonidele. Kirikunoorte laulikus leiame Iisraeli, Argentiina, Ghana laule ja muidugi Ameerika spirituaale.

Primitiivne riitus

Ühesõnaga, kui kirikuisad poleks niivõrd liikumatud, kõlaks meie sakslaste ehitatud kenades kirikutes ammu jumalateenistused, millele sobib kaasa laulda. Primitiivne riitus ei soodusta mõtteid maailma loomisest ja Õnnistegija sõnumist.

Seetõttu kuulsin põnevusega, et värskelt loodud EELK jumalateenistuselu ning kirikumuusika komisjoni liige, assessor Marko Tiitus uuel aastal teeb konsistooriumile ettepaneku uus palve- ja lauluraamat koostada. Palvetesse tuleks rohkem eesti keelt sisse tuua. Rituaal kas värskendatakse või hääbub. Euroopa luterlikud kirikud on suhteliselt tühjad, võrreldes Euroopa mošeedega...

Pühavaimu kirikuõpetaja Gustav Piir ennustab, et uue lauluraamatu koostamine võib võtta kuni kümme aastat.

Varivalitsus
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare