HANS LÕUGAS: Tallinn naabritest kehvem
See on ratsionaalne – suurel kiirusel ja hulgakaupa koos liikumine säästab raha ja keskkonda. See on ka mugav – ma saan usaldada sõiduki juhtimise kellelegi teisele (juhile või lausa kompuutrile).
Ühistransport kui idee on maailmas mitmes kohas tõhusalt teoks tehtud. Kes on sõitnud näiteks RER-kiirrongiga Pariisi linnastus, oskab tõhusust hinnata. Kui ma astun mõnesse Tallinna bussi, mõtlen: mis on meil Euroopa-naabritest kehvem, miks see nii on ja millega me võiksime neid üle trumbata?
Kellele ühistransport vähegi istub, võiks ette kujutada ideaalset tööpäeva algust. Sinna kuulub kindlasti pärast hommikust kodunt väljumist bussi-, trammi- või rongiliin, mis on kodu lähedal ja millel on tihe liiklus. Ma istun puhtasse ja moodsasse vagunisse (või bussi), võtan ette hommikuse lehe. Märkamatult, kõige rohkem paarikümne minutiga, olen linnakeskuses. Aga miks lugeda ainult ajalehte? Tegelikult pole üldse ulmeline soovida ühissõidukis traadita internetiühendust, sest see oleks sobiv koht hommikustele e-kirjadele pilk peale visata. Ja wifi-telefonid ei ületa enam ammu uudisekünnist.
Kuidas on olukord Tallinnas? Siin on uusi moodsaid mugavaid busse, mis liiguvad päris kiiresti läbi linna, kui pidada silmas pühapäevaõhtuid. Lugeda võib linnavalitsuse propagandalehte ja Linnalehte eesti ning vene keeles, nii et niisama nina nokkima ei peagi.
On, aga vähevõitu
Aga mis suunal toovad liinid argipäeva hommikul sõitja kaugelt kiiresti Tallinna keskusesse? Ilmselt pikal Laagna teel, kus on suurem kiirusepiirang ja liiguvad ekspressbussid. Teisel pool linnasüdant on aga abiks euro-programmi CIVITAS raames loodud süsteem, kus foorid eelista-vad ühissõidukeid. Ja ongi kõik. Trammid keskusest kaugemal olevatesse elurajoonidesse ei ulatu (v.a Kopli), on aeglased ja kõrged. Ka Tallinna teenindavate elektrirongide sõidugraafik pole saabuvate kaugrongide omaga ühitatud – tuled Tartust ja hakkad Nõmmele sõiduks rongi ootama.
Ma tahan sõita ühissõidukis sellepärast, et mitte märgata linnaliiklust. Ma tahan, et moodne tramm, buss või rong tooks mind märkamatult linnaelu keskusesse ja viiks õhtul jälle koju. Ja teeks seda paar korda nädalas ka öösiti (kas või mikrobuss).
Tallinna ühistransport on ilmselt Eesti parim. Ent sellega ei tohi rahulduda. Ennast tuleks võrrelda ülejäänud Eesti asemel Euroopa tippudega, sest nii saame aru, et meie ühistranspordi tase on ikka veel madal. Meil ei pruugi olla nii palju elanikke kui mõnes metropolis, aga meil peab olema sama palju või rohkemgi ambitsiooni.
Hans Lõugas on Eesti Päevalehe uudistetoimetaja
