Jätkub riigi ja Tallinna tahtmatu koostöö (Suur-)Tallinna võimendamiseks. Uuest aastast on elamumaa maksuvaba. Kõige rohkem võidab sellest Tallinna piirkonna elanik, sest siin on kõige kallimad elamumaad. Tallinn lisab siia juurde veel tasuta ühistranspordi.

Kogu selle olukorra hädad algavad vildakast mõtlemisest. Regionaalpoliitika on meie valitsevate ringkondade algelises käsitluses üks tülikas ja kulukas sotsiaalprogramm. Selline mõtteviis vastab täiesti nõukogulikule ja varakapitalistlikule mõtteviisile inimesest kui tööjõuressursist, mida liigutatakse ruumis vastavalt ettevõtluse vajadustele.

Korter muutub väärtusetuks

Tegemist on tööliskasarmute ehitamise ajastu mõtteviisiga. Nüüdisaegses kodanikuühiskonnas taotletakse vastupidist, sest keskmine töövõtja on kinnisvara omanik. Regionaalpoliitikaga püütakse töökohti hoida võimalikult elukohtade lähedal. See aitab säilitada või tõsta inimeste eluasemete kui kinnisvara väärtust.

Eluase on meil elamise kõige kulukam osa. Paraku on Eestis välja kujunenud laostav olukord. Elupaigad jäetakse väljaspool Suur-Tallinna maha. Nende väärtus langeb. Sisuliselt võtab regionaalpoliitika puudumine inimestelt hääletult nende vara. Uue elupaiga muretsemiseks uues kohas tuleb võtta eluaegset pangalaenu. Vara läheb inimestelt pankadele.

Üürituru arenematuse tõttu on noortel inimestel sageli valida: kas eluaegne laen Eestis või üürikorter välismaal. Viimane on sageli soodsam ja kättesaadavam. Seepärast pole imestada, et noorus lahkub.

Tegemist on põhimõttelise küsimusega. Kas majandus on kodanike või kodanikud majanduse jaoks? Demokraatia lähtub esimesest, sovetlik-varakapitalistlik mõtteviis aga teisest põhimõttest.

Me oleme oma taasiseseisvuse ajal läbinud justkui Stalini-aegse arenguetapi, kus maapiirkondadest võetud ressurss jaotati linna kasuks ümber. Kui iseseisvuse algul oli omavalitsuste käsutuses ligikaudu 25 protsenti maksurahast, siis praeguseks on see kidunud kümneni. Tänaseks oleme otsaga jõudnud nagu Brežnevi aega, kus avastati, et maal hakkab ressurss otsa saama. Seega on tekkinud „eesrindlikud” ja „mahajäänud” majandid. Mõistagi parandaks mitmeid keskmisi näitajaid noortekeskuse ja vanadekodu ühendamine. Vaevalt see asja sisu puudutaks. Paraku läheb meie haldusreform just seda teed.

Tagatipuks on valdade hindamise alused ajutise loomuga. Tänapäeval loovad Tallinna ümbruse vallad kohapeal vaid osa väärtusest, mis kohalikku eelarvesse kantakse. Enamik on loodud Tallinnas ja siiratud koduvalla eelarvesse.

Käibemaks omavalitsustele

Kui maksusüsteemi muuta, oleks pilt teine. Näiteks võiks tänapäeval kohaliku eelarve tulud kujuneda osaliselt üksikisiku tulumaksust ja osa n-ö pearahana üleriiklikust käibemaksust. Ajapikku on tarbimismaksude osatähtsus kasvanud ning igas linnas ja vallas on tarbijaks nii imik kui ka töövõimetu vanur. Tänane kohalike eelarvete tulubaas on iganenud ja seda tuleb täiendada osaga käibemaksust proportsionaalselt elanike arvuga. Praegune tagurlik valitsus seda ette ei võta.

Näib, et riiklikku äraspidist mõtlemist sünnitab meie valitsuse otsustusprotsess. Kõige ots ja algus kipub olema rahandusministeerium. Teda käsitletakse kui tuluministeeriumi. Ülejäänud on kulu(nurumis)-ministeeriumid. Tegelikkuses on riigitulude ainuke allikas riigikogu oma otsustega. Rahandusministeerium on abiministeerium teistele, mis on n-ö sisuministeeriumid.

Rahandusministeeriumi ülesanne ei ole ülesannete püstitamine riigis. Riigi tasandil oleme vaimses ummikus. Meil on Eestis kümmekond valdkonda, mis vajaksid hädasti põhjalikke uuendusi (mitte reforme). Valitsus laiutab käsi ja seletab, et raha ei ole. Paraku pole piisavalt uuenduslikke ideid. Pole ideid, pole ka raha. Mitte vastupidi. Raha iseenesest ideid ei sünnita.

Pärast I ilmasõda räägiti legendi Niels Bohrist. Sõjast purustatud Euroopa ei tahtnud maksta füüsika alusuuringute eest. Bohr kutsus oma laboratooriumi töötajad kokku ja ütles: „Härrased, meil puudub raha. Aeg on mõtlema hakata.” Meilgi on see aeg saabunud.

Varem samal teemal:

Kaido Kama „Eesti riik – kellele ja milleks?”  EPL, 3.1

Garri Raagmaa „Jõuluks koju!”  EPL, 27.12