Haridusekspert: PISA testiedu tegi Eestist haridusturismi sihtpunkti. Mida teha, et Eesti edetabelis ei kukuks?
Pärast uuringu tulemuste avalikustamist on Eestis käinud huvilisi kogu maailmast, lisaks olen suhelnud suure hulga riikide esindajatega e-kirja teel ja nii mitmeski maailma meediakanalis on ilmunud uudiseid „Eesti eduloo" kohta. Eestist on kirjutatud Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis, Türgis, Singapuris, USAs ja Prantsusmaal. Kohal käis Hiina televisiooni delegatsioon ning Iisraeli TV tegi saate. Delegatsioone on käinud ka Svaasimaalt, Araabia riikidest, Lõuna-Koreast ja Suurbritanniast. Seda nimekirja võiks veel jätkata. Sihtasutus Innove on poole aastaga võtnud Eestis vastu 31 haridusdelegatsiooni üle kogu maailma.
Eesti haridus on tulemuslik. Õpilased oskavad rakendada koolis omandatud teadmisi PISA ülesannete lahendamisel. Eesti haridus annab võrdsed võimalused, mis tähendab, et haridus on kõikidele õpilasetele kättesaadav. Õpilased jõukamatest ja ka vähemkindlustatud peredest saavad koolis üsna ühtviisi häid tulemusi. Eesti kõige vaesemate perede lapsed on õpetatud samal tasemel nagu paljude rikaste riikide keskmiselt jõukate või väga jõukate perede lapsed. Samas ei tule see kõik õpilaste rahulolu hinnaga. Eesti kuulub nende riikide hulka, kus nii tulemuslikkus, rahulolu, võrdsus kui ka efektiivsus on ühte viisi head.
Teiste tulemused on langenud
Kõige tavalisem küsimus välismaalaste poolt on järgmine: mida te olete teinud, et olete saavutanud sellise suure hüppe oma hariduses? PISA riikide edetabel tõepoolest viitab, justkui oleks toimunud hüpe. Eesti õpilased olid 2015. aastal maailmas 3. kohal loodusteadustes, 6. kohal lugemises ja 9. kohal matemaatikas. Nii kõrgeid kohti pole meil varem veel olnud. Kui aga jätame edetabelite järjestused kõrvale ja vaatame, millised on Eesti õpilaste testitulemuste keskmised punktid, siis on näha, et me oleme olnud sarnase tulemusega alates esimesest PISA uuringust 2006. Aastal. Üksnes lugemises, kus on tõepoolest keskmine tulemus paranenud.
Enne PISA testi osalesime ka TIMSS 2003 uuringus, mis on samuti rahvusvaheline võrdlusuuring ning mõõdab loodusteaduste ja matemaatika teadmisi 4. ja 8. klassi õpilastel. Meie osalesime 8. klassi uuringus. Juba selles paistis Eesti silma oma heade tulemustega. Liitusime PISA-ga 2006. aastal, mis sarnaselt PISA 2015 uuringuga uuris süvitsi õpilaste teadmisi ja hoiakuid just loodusteadustes ning annab hinnangu muudatustest selle aja jooksul. Võrreldes sellega, mis on toimunud erinevates riikides just loodusteadustes viimase kümne aasta jooksul, viitab OECD raport Eestile kui riigile, kus on stabiilselt kõrged tulemused kogu perioodi vältel. Juba PISA 2006 uuringus olid meil sama head loodusteaduste tulemused kui viimases uuringus. Seega ei saa rääkida suurest hüppest. Eesti kõrge koht edetabelis võib olla ka just tänu sellele, et teiste tipus olnud riikide tulemused on langenud.
Erinevate riikide käsitlused
See, kuidas erinevad riigid käsitlevad oma riigi viimaseid PISA tulemusi, on kõrvaltvaatajale üsna meelelahutust pakkuv ja huvitav. Soomlased ütlevad, et „vaatamata kukkumisele oleme endiselt tipus." Nende tulemused on tõepoolest langenud, samas ongi nad siiski endiselt tipus. Kui 2006. aastal oli Soome tulemus 563 punkti, siis seekord oli see 531 punkti (Eesti oma on 534 punkti). PISA mõistes võrdub 39 punkti ühe aasta kooliskäimisega.
Lätlased on samas veidi mures, kuidas küll eestlased saavad neist olla sedavõrd paremad. Läti loodusteaduse alane tulemus on 490 punkti, mis on OECD tubli keskmine. Sellel teemal põhines mitmeosaline Läti telesaade, kus Eesti oli pidev eeskuju ja Läti haridusministrilt oodati vastuseid, kuidas nende tulemuste valguses minnakse haridusreformidega edasi.
Huvitav reaktsioon oli PISA 2015 tulemustele aga Israelis. Nemad vaatavad PISA edetabelis eelkõige kohta, kus nad ise asuvad ja mitte neid, kes on nende ümber või ees. Kuna Iisrael on saanud varasemaga võrreldes 5 punkti juurde ja tõusnud 40. kohale (467 punkti), siis see on ju igal juhul hea tulemus. Ollakse harjutud, et Soome on alati esimeste hulgas. Kui vesteldes Iisraeli kolleegiga vaatasime koos edetabeli tippu, siis oli talle üpris suureks üllatuseks, et Eesti on nii kõrgel kohal. Sellele lisandus märkus, et „teil ju siis küll ei ole vaja midagi hariduses reformida." Tõepoolest, kas meil on midagi vaja muuta?
Kuna Eesti koolilaste tulemused on head olnud juba rohkem kui kümme aastat, siis ilmselt on see saavutatud tubli õpetamisega, õpetajate hea tahtega, kasutades oskuslikult kombineerides uuemaid ja vanemaid meetodeid, mis oli õpetajatele rohkem või vähem tuttavad ning osa neist ammu hästi juurutatud. Maailmas ongi märkamatult muutumas arusaam sellest, milline peaks olema hariduskorraldus, milline on õpetaja roll ja kuidas õpilane ise peab rohkem osalema kaasatud teadmiste ja oskuste omandamisse.
Tasakaal on edukuse võti
Mõned riigid, kes on õpilaskeskset haridusmudelit pikemat aega juurutanud, ei näita PISA uuringus tõusutrendi, pigem vastupidi. Samas PISA näitab, et on äärmiselt tähtis, et õpetaja tunneb huvi iga õpilase vastu ja räägib talle, kuidas tal tema aines läheb ja mida tuleb veel õppida. Samas kui aga õpilast iga päev alusetult kiidetakse, siis kiituse tõsiseltvõetavus ja mõju kaovad, samas väheneb usaldus õpetaja vastu ja õpilaste testitulemused on madalamad. Lapsed, kes kasutavad iga päev väga palju arvutit on madalamate tulemustega. Seega tuleks arvestada, et kõik oleks tasakaalus - kui õpilane vaatab mõõdukalt arvutit, tegeleb lisaks õppimisele ka spordi ning huvialadega ning teda toetab kool ja pere, siis on ka testitulemused head
Mida siis teha, et tulemused ei langeks? Siin võiks sobida idee haridusuuendaja Ken Robinsoni suust: „Efektiivne haridus on alati tasakaalus ranguse ja vabadusega, traditsiooni ja innovaatilisusega, indiviidi ja grupiga, teooria ja praktikaga, sisemise ja välimise maailmaga. Ei eksisteeri hariduse utoopiat, vaid on olemas pidev püüdlus saavutada parimaid tingimusi reaalsete inimeste poolt pidevalt muutuvas maailmas." Ehk siis hariduse ülesanne on pidevalt otsida seda kuldset teed vana ja uue vahel ning püsida tasakaalus.
Imevahendit pole olemas
On tore, et väliskülalised käivad, on tore neid vastu võtta ning loota, et nad lähevad siit ära kogemuse võrra rikkamana. Samas on ühe riigi haridussüsteemist midagi üheselt üle võtta on praktiliselt võimatu. Iga riik on erineb oma kultuuri, traditsioonide, rahastuse ja ühiskonnakorralduse poolest. Seega kopeeritavat ja igal poolt töötavat imevahendit pole olemas. Iga riik peab mõtlema oma olukorrale ja ehitama üles enda jaoks parima haridussüsteemi. Kindlasti teeb aga haridusturism Eesti maailmas suuremaks - Eesti õpilased oma saavutustega on teinud Eesti suureks.
PISA (Program for International Student Assessment) on Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) rahvusvaheline õpilaste õpitulemuslikkuse hindamisprogramm, mis
- on kõige laiaulatuslikum haridusteemaline uuring maailmas;
- keskendub 15-aastastele õpilastele;
- hindab õpilaste valmisolekut iseseisvaks eluks;
- hindab õpilaste teadmisi loodusteaduses, matemaatikas, lugemises ja meeskondlikus probleemilahenduses.
PISA uuring toimub üle kolme aasta. Igas uuringus on oma põhivaldkond, ülejäänud kahes valdkonnas mõõdetakse õpilaste teadmisi väiksemas mahus. Eesti on osalenud uuringus aastatel 2006, 2009, 2012 ja 2015. Järgmine PISA uuring viiakse läbi 2018 ja see keskendub funktsionaalsele lugemisoskusele.
PISA uuringu läbiviimist Eestis koordineerib SA Innove.
