Haridusjuhtide vastus Lauri Leesile: Tartu kaotab põhikoolides hinded, mitte hindamise

Ameerika filosoof ja haridustegelane John Dewey on öelnud: „Kui me õpetame tänaseid õpilasi nii nagu eile, siis röövime neilt tuleviku.” Sellest mõttest lähtudes oleme Tartus avatud haridusuuendustele. Kuid me ei ole teinud ühtegi uuendust analüüsi ja aruteluta ega lihtsalt muutmise enese pärast. Kõik senised otsused on läbi mõeldud ja lähtuvad teiste headest praktikatest.

Oleme analüüsinud läbi nende praktikate konkreetselt Tartule sobivad variandid: olgu selleks gümnaasiumi ühiskatsed, mille algse idee saime Tallinnast, või esimese kooliastme numbrivaba hindamine, mille häid näiteid leiab juba praegu paljudes teisteski Eesti koolides.

Eeldame, et iga kool (või omavalitsus) on hariduse arendamisel professionaal ja teeb otsuseid, mida peab konkreetsest situatsioonist lähtudes vajalikuks ja põhjendatuks. Kõnealune loovainete hindamissüsteemi muutmise mõte sai alguse koolijuhtide õpiringis teemakohase arutelu tulemusena ja see käidi välja kõikide Tartu koolijuhtide kevadseminaril.

Numbrilist hindamist kritiseeriti juba möödunud sajandi alguse kooliuuendusliikumises. Tollane haridusteoreetik ja kooliuuenduse eestvedaja Peeter Põld põhjendas numbrilise hindamise allesjätmist eelkõige kontrollivajadusega: „Numbrite süsteemi hoiab püsti ennekõike kontrollitarvidus. Numbrid on niihästi lastevanematele ja lastele kui ka õpetajatele ja koolivalitsusele abinõuks saada pilti sellest, kuidas edeneb laps koolinõuetele vastavalt ja kuidas üldse töötab kool.”

Hindamise kaotamist pole kavas

Hindamine kontrolli ja karistamise vahendina peaks olema ajalukku jäänud. Hindamine on väga oluline õppeprotsessi osa, sellel on oluline roll nii tagasiside andmisel kui ka õpilase motiveerimisel ja edasise õppe kavandamisel. Õpilast toetava hindamise põhimõtted tulenevad otseselt riiklikest õppekavadest. Sellest räägivad ka uue õpikäsituse kontseptsiooni väljatöötamises osalenud Tartu ja Tallinna ülikoolide haridusteadlased.