Head ööd, unetud! Teiega ei räägi keegi
Võta sa nüüd kinni, kas rahvusringhääling tegeleb vene keele oskajate positiivse diskrimineerimisega või eestikeelsete kuulajate ahistamisega. Igatahes paistavad prioriteedid rahvusringhäälingus veidi paigast ära olevat.
Viimased eestikeelsed uudised jõuavad riigiraadios kuulajateni kell 22. Kell 23 saab kuulata küll eestikeelseid spordiuudiseid, kuid milline ilm homme tuleb või millised olid lõppenud päeva olulisemad uudised, sellest enam aimu ei saa.
Hiljuti avas rahvusringhääling ingliskeelse uudisteportaali. Kahtlemata on riigi seisukohast ülioluline, et uudised jõuaksid Eestist laia maailma ja mitte Vene meediakanalite vahendatuna. Tõenäoliselt on maailmas vaid mõni üksik välis-ajakirjanik, kes suudab eestikeelsena avaldatud uudiseid oma emakeelde tõlkida.
Muidugi võib ju küsida, et kas südaöistel uudistel oleks lisaks raadiostuudios viibivale helirežissöörile veel mõni kuulaja. Kindlasti on. Unehäiretega inimesi on Eestis tuhandeid. Mõ-ned uuringud väidavad isegi, et nende arv on sadades tuhandetes. Öise töörežiimiga inimesi on samuti märkimisväärselt palju. Iseasi muidugi, paljud neist uudiseid soovivad kuulata.
Öö on loomulikult magamise ja väljapuhkamise aeg ja raadiojaamade kuulajate arvu vaadates on sel ajal raadiokuulajaid üle Eesti tõesti vaid paarikümne tuhande ringis. Kes kuulab Elmarit, kes kuulab mõnda tümpsuraadiot.
Paraku on aga Eesti niivõrd väike riik, et raadiojaama, kus öösel saateid tehakse, pole. Ma ei pea silmas muusikasaateid, kus diskor aeg-ajalt kella teatab ja järgmise muusikapala sisse juhatab.
Aastaid tagasi oli Kuku raadios eetris saade „Vabariigi valvur”. Tegemist oli omamoodi uneteraapia, usaldustelefoni ja muidu tervendava saatega. Mitme tunni vältel said saatesse helistada unetud üle terve Eesti ja rääkida kas aktuaalsetel või igavikulistel teemadel. Olgugi et helistajad kordusid ööst öösse, aga vähemasti raadios rääkis keegi. Vaikiv raadio on justkui märguanne, et miski on viltu. Kui vaikima peaks veel riigiraadio, siis on põhjust karta kõige hullemat.
Vaikiv raadio
Kuid tehnika areng on raadiokuulajatele loonud illusiooni, et keegi räägib nendega 24/7 ja 365 päeva aastas. Kordussaated on hea viis raha kokku hoida ja kord juba eetris olnud informatsiooni veel kord kuulajateni viia. Uudistesaateid on keeruline kordusesse panna. See oleks võrreldav sellega, kui ajalehed avaldaksid kaks päeva järjest samu fotosid ja samu artikleid.
Raadio on oma olemuselt kõige operatiivsem meediakanal. Kui ajalehed kirjutavad enamasti, et eile toimus; televisioon räägib, et paari tunni eest juhtus, siis raadio saab minna kohe sündmuskohale ja operatiivselt sündmusi edastada.
Pole mõtet peituda argumendi taha, et öösel inimesed magavad ja öösel ei juhtu maailmas midagi. Öös on asju ja öös on inimesi.
