Pronkssõdur olevat teisaldatud vaid selleks, et õilsaid venelasi kiusata. Eesti ajalooteadus eksisteerivat vaid selleks, et leida “väljamõeldud valesid” venelaste kohta. Eesti olevat iseseisev vaid selleks, et venelasi kiusata.

Ometi on Eesti kodakondsusega venelastel võrdsed õigused eestlastega. Nende jaoks, kellel kodakondsus puudub, on olemas selged reeglid selle saamiseks. See on juriidiline probleem, mis lähtus sõjalise okupatsiooni faktist. Rahvusel ei ole siin tähtsust. 

Tänapäeva eestlane ei vihka venelast. Me küll ootame vabandusi Stalini kuritegude, sealhulgas iseseisva Eesti likvideerimise eest, kuid ei kuule neid. Näeme Venemaad viskumas küüditajate, nagu Arnold Meri kaitsele. Eesti ei heroiseeri natsismi, kuid Moskva heroiseerib stalinistlikke kurjategijaid. Stalinismi õigustamine on viinud konfliktini, kuid see käib ideoloogiat, mitte rahvust pidi.

Kui Tallinna tänavail kohtuvad eestlane ja venelane... Loomulikult suhtlevad kaks eri keelt kõnelevat inimest keeles, millest mõlemad aru saavad. Loogika ütleks, et Eestis on see eesti, Venemaal aga vene keel. Kuid vaid eestlane kipub olema keelteoskaja ja on liigsest viisakusest valmis oma keelt ohvriks tooma.

Kuvand “eesti fašistist”

Miks on eluohtlik liikuda öisel ajal Koplis või Lasnamäel, aga mitte näiteks Nõmmel? Eestlane ei lähe üldjuhul rusikatega või nugadega venelasele kallale. Venelaste seas levitatav vale, nagu oleksid eestlased valmis “pimedast vihast” neile kallale minema, valmistab pinda palju hullemaks. Venelane uskugu, et ta on ülim inimene, sest ümber on terve ühiskond “fašiste”. Ja Eesti “punaprofessorid” süvendavad seda valet veelgi.

Poliitiline võitlus, eriti kui puudub teise poole ärakuulamise kogemus, võib viia pimeda vihani. Vastast üritatakse iga argumendiga hävitada, vaevumata uurima, kas väited tema eesmärkide kohta vastavad tõele.

“Hull kõrilõikajast eesti fašist” – selline eestlasekuvand on kestnud nõukogulikus propagandas 1920. aastatest peale. Punakindral August Korgi hukkas stalinistlik tapasüsteem, sest ta oli eestlasena automaatselt “fašist”. Veel natuke ja Venemaal usutakse juba tõsimeeli, et 1945. aastal ei saavutatudki võitu mitte natsliku Saksamaa, vaid hoopis “eesti fašistide” üle.

Nüüd on kuvandile antud uus nimi. Venemaa, ekspresidendist kuni välisministeeriumini välja, levitab valet, nagu eestlased oleksid “venelasevihkajad”. Sedasama kuvandit üritab juurutada ka Nõukogude ajastut nostalgitsev vähemus Eestis. Venemaa oleks ainus riik, mille vigu kritiseerida ei lubata, sest see olevat russofoobia. Kuid üheparteilise võimuga riik, millel meeldib täristada relvi ja taga nutta stalinlikku võimsust, üritab ässitada venelasi eestlaste kallale. Kohalike abiga...

Loe ka:

Jaanus Piirsalu “Tekialused suhted Moskvaga” EPL 5.06.