HEIKI SUURKASK: Kiri Eesti ainsatele fašistidele
Kuid Eesti iseseisvuse taastamine 1991. aastal ei olnud “natsionalistide-fašistide” vandenõu, nagu mõned imperialistlike taotlustega poliitikud seda esitleda üritavad. Kogu aeg ähvardatud verist kokkupõrget “rahvuslaste” ja “internatsionalistide” vahel ei ole ju tekkinud. Meie lipurebimisi ei saa kuidagi võrrelda Srebrenica ja Kosovoga.
Tegelikult ei olnud isegi meie iseseisvusvõitlus mitte kaklus venelastega, vaid võimuga, mis meie iseseisvuse 1940. aastatel likvideeris. Rahvuspinnal konflikt eksisteeris 1988–1991 ju vaid ühes seoses: esmalt 1990. aastal internatside rünnakus Toompeale, siis kompartei lõhenemises ja venelastest poliitikute pingutustes nurjata Eesti vabanemist 1991. aastal kas või putsˇiga. Ründaja kõneles vene keelt. Miks küll?
Fašismi puudumine
Eestis pole kunagi eksisteerinud kohalikku natsionaalsotsialistlikku parteid ega ole seda ka praegu. Nn vapside seast nähtus küll Hitleri-imetlust, kuid totalitaarse riigi loomine oli neilegi võõras mõte. Kui mitu juuti tappis “fašistlik” Pätsi diktatuur? Mitte ühtegi.
Seevastu alustas meie idanaabrite iidol Lenin oma võimuaega 1918. aastal Solovetsi saartele koonduslaagrite loomisega. Kõva käe imetlus oli 1930. aastateks Euroopas laialt levinud, kõige verisema lahenduse leidis see just Nõukogudemaal ja Natsi-Saksamaal. Mussolini fašistlik diktatuur oli verine, kuid sõjaliselt nõrk. Hitleri natsionaalsotsialism oli tugevamgi kui fašism. Aga isegi tema jäi massimõrvadega Stalinile alla.
Adolf Hitler ei olnud rahvuslane, vaid imperialistliku vallutuspoliitika fanaatik. Hitleri sünnipäevadel puhkevad Venemaal alati löömingud, kuid Eestis on ta olnud niivõrd unustatud tegelane, et isegi teda ülistavate brošüüride paljundaja oli vaja Soomest importida. Hitler on surnud ja tema idee samuti. Sõja kaotanud Hitler oli ju ajaloo suurim luuser.
Kuid palju ohtlikum liikumine, milles on selgeid fašismi jooni, tuleb hoopis teisest suunast. Kõva kätt igatsetakse taga meist idas. Hitleri väide ilmasõja kaotuse põhjustanud “noalöögist selga” viis uue maailmasõjani. See noateooria elab kõige jõulisemalt just nendes, kes neavad Nõukogude riigi lõhkujaid. Ka Putini suust kõlanud “20. sajandi suurima geopoliitilise katastroofi” jutt kisub kangesti samasse suunda.
Juudiviha elab selgelt Venemaal – kes need “oligarhid” muud on kui tavaliselt just juudid. Kaukaaslaste väljaajamisest tõupuhtuse teooriani on vaid kukesamm. Üha selgemini luuakse uut üheparteiriiki – selle eeskuju leiame me ju nii Nõukogude kui ka natsiriigist.
Hitlerjugendi selge paralleel on “putinjugend” – Naši rünnakrühmad, mille eesmärk on teisitimõtlejate laialipeksmine. Pruunide särkide asemel kannavad nad aga punaseid. Ja Našil on komissar ka Eestis. Seega pöördungi ma Eesti ainsate fašistide poole: lõpetage putinliku diktatuuri siia importimine.
