Helen Sildna: eesti artistid julgevad olla üha enam omanäolised
„Tasub vaid kuulata näiteks kahte fantastilist muusikakogumikku, mis nüüd aasta teises pooles on ilmunud: 3Pead poolt kokku pandud ja produtseeritud „Eesti Pops” ning Aivar Tõnso poolt Ulmeplaatide välja antud Veljo Tormise töötlused „Laulu jäävuse seadus”,” nimetas Sildna Päevaleht Online’ile põhjuseid, mis tegid möödunud muusika-aasta heaks.
„Mul on hea meel selle üle, et lõhe peavoolu ja alternatiivmuusika vahel hakkab mõnes mõttes kaduma,” lisas ta.
Sildna meenutas, et superstaari võistlusest välja kasvanud Birgit Õigemeel andis uue plaadi välja koostöös ka väljaspool Eestit tuntud tantsumuusikaprodutsentidega Meelis Meri ja Priit „Julm” Juurmann, kes on tuntud ka kooslusena Rulers of the Deep.
„Teisalt on oluliselt laiema publikuni murdnud tee siiani rohkem kitsamas indie-skene’is lugupeetud bänd Röövel Ööbik, laiema publiku teadvusesse jõudis ka elektropopbänd Popidiot,” lisas ta.
„Piirid hägustuvad, eesti artistid julgevad olla aina rohkem omanäolised. Kui Tallinn Music Weeki väliskülalised eesti bände nägid, olid nad kõik ääretult üllatunud kõrgest tasemest ja heast maitsest,” rääkis Sildna.
„Need on tegelased, kes puutuvad päevast päeva kokku sadade bändide ja uue muusikaga üle maailma. Üle maailma otsivad nii muusikatööstus kui ka meedia ja ka publik ju lõppkokkuvõttes omanäolisi ja enesekindlaid karaktereid, kes teevad seda, mis nad tahavad, ja teevad seda hästi. Usun, et eesti muusikud on saanud palju enesekindlamaks ja see on kõige algus,” arvas ta.
Rahvusvahelise superhitini jõudmiseks läheb veel aega
Sildna on seisukohal, et mida enesekindlamaks muutuvad eesti artistid, seda rohkem leiavad nad ka kõlapinda kohalikus meedias ja seda aktiivsemaks muutub eesti publiku huvi bändide vastu ning seda paremaks muutub kogu turu seis.
„Mul on hea meel, et klubides on see „väljamaa-DJ” tuhin asendunud eesti bändidega. Kõik need arengud on fantastilised. Pigem on ikka nii, et kõigepealt peavad asjad kodus toimima ja seejärel saab hakata ka väljapoole vaatama,” jätkas ta.
Sildna sõnul ei tule rahvusvaheline superhitt lihtsalt niisama.
„Et kujuneda superhitiks peab sinu muusika olema ka laialdaselt kättesaadav ning mängitud ehk siis rahvusvaheline levitusleping ja mängitavus raadiotes,” nentis ta.
„Päris kindlasti on olnud 2009. aasta jooksul lugusid, milles olemas see müstiline hitipotentsiaal, aga siitmaalt edasi käivituvad muusikatööstuse toimimismehhanismid,” arvas Sildna.
„Naiivne on mõelda, et staare „avastatakse” ja hitid „tekivad” – see on tegelikult pika protsessi ja vaevalise töö lõpptulemus ehk siis n-ö jäämäe tipp. Veealusesse ossa jääb kogu masinavärk, mis edukate artistide tagataustal katkematut tööd teeb: plaadifirmad, mänedžerid, agentuurid, PR-spetsialistid jne,” jätkas ta.
„See on osa, milles meil veel tublisti areneda tuleb, just seda osa üritab edendada ka Tallinn Music Week. Samasuguse läbimurde on kümmekond aastat tagasi teinud soome muusika ja samamoodi on oma koha eest UK ja USA tabelites võidelnud kõik teised skandinaavia riigid. Mitte üleöö, vaid aastatepikkuse süstemaatilise tööga,” ütles Sildna.
