Hellar Oiderma: Solvata on palju lihtsam kui sõdurit mõista

Eesti sõdur võitles alati Hitleri ja Stalini vastu

Kui keegi on kellegi poolt, siis peab ta ju olema kellegi teise vastu. Kui keegi on kellegi vastu, siis peab ta olema kellegi teise poolt. See on nagu aksioomiks kujunenud. Selline kommunistide loogika on aga väär. Kui keegi on kellegi vastu, ei pruugi ta olla kellegi teise poolt.

Mulle on teada juhtum, kui 400 mobiliseeritut keeldusid andmast punaarmeelase truudusevannet. Neil endil lasti suur ühishaud kaevata ja kõik oli nende mahalaskmiseks valmis. Nende elud päästis kõrgemalt poolt tulnud käsk: mitte tappa, vaid saata rindele karistuspataljoni koosseisus.

Mille eest võitlesid eestlased sõja lõpu eel punaarmees? Neile on koguni neli õigustust. Sõdur pidi käsku täitma, nad tahtsid koju, mõned neist uskusid naiivselt, et kui nad punaarmees, st sõdivad liitlaste poolel, siis liitlased seda ka arvestavad ja taastavad Eesti iseseisvuse. Ja neljandaks – nad ei sõdinud mitte nõukogude korra poolt, vaid sakslaste ja faŠismi vastu.

Samal 1941. aastal võeti Eestis sakslasi vastu kui vabastajaid. Kuid sakslased ei taastanud Eesti riiki, Eesti jäi Saksamaa okupatsiooni alla, kuid iga eestlane peaks teadma, et Saksa okupatsioon oli Eestis mitu korda leebem Nõukogude omast. Osa noormehi läks vabatahtlikult sõjaväkke, stiimuliks kättemaks.

Juba pärast Stalingradi lahingut 1943. aasta algul oli igale mõtlevale inimesele selge, kelle poole võit kaldub. 1944. aastal jõudiski rindejoon Eesti piirideni. Oli oht, et NSV Liit represseerib kogu eesti rahva. Eestis kuulutati välja mobilisatsioon. Seda toetas ainuke siin olev Eesti legaalse valitsuse juht Jüri Uluots. Sõjaväkke ilmus kaugelt rohkem mehi, kui loodeti. Nii läks stalinliku hirmuvalitsuse vastu võitlema sama palju mehi, kui oli Vabadussõjas Eesti väes.

Eesti sõdur Saksa sõjaväes?

Algas võitlus elule või surmale. Saksamaa kaotas sõja. Pärast sõda Eesti iseseisvust ei taastatud, eesti rahvas jäi pikaks ajaks kommunistliku režiimi alla.

Eesti sõdur võttis oma maa kaitseks vastu Saksa relvad ja mundri. Alul kättemaksuks oma rahva kannatuste eest, oma pereliikmete ja sugulaste mõrvamise ja küüditamise eest. Hiljem lootuses takistada uut Nõukogude okupatsiooni, mis oleks tähendanud uusi mõrvu ja küüditamisi, eesti rahva hajutamist üle terve punaimpeeriumi. Eesti sõdur ei võidelnud hitlerliku diktatuuri poolt, ta võitles Eesti vabaduse eest ja stalinliku režiimi vastu.

Ikka ja jälle kuulen nii meedias kui ka asjameeste kõnedes, et eestlane olevat võidelnud II maailmasõjas selle või tolle poolt. Nii üteldes solvab esineja rängalt eesti sõdalasi, ükskõik kummal poolel need sõdisid. Need, kes nii räägivad, peaksid endale selgeks tegema, et eesti sõdur ei sõdinud ei Stalini ega Hitleri poolt, ta sõdis nende vastu.

Hellar Oiderma