Holger Kaints: Õismäe kooli asemele ei tohi kerkida ei elumaja ega kauplus
Võib ainult märkida, et tegemist on vististi kõige lühemaks jäänud „elueaga" koolihoonega. Suve lõpul Mustamäel lammutatud kunagine Akadeemia tee koolimaja püstitati 1960-ndate aastate alguses, Õismäe kool üle 15 aasta hiljem, 1970-ndate lõpus, ehk siis vähem kui 40 aastat tagasi.
Ent too nüüd tegelikkuseks saama hakkav lammutamine viis mu mõtted konkreetsest majast hoopis kaugemale. Teatavasti on Õismäe linnaosa, mida on kõige parem vaadelda kõrgelt õhust, siis tuleb arhitektimõte täies hiilguses välja. Jalakäija vaatekõrguselt on ta üks tavaline nõukogudeaegne paneelmajadega magala ning visuaalselt pole siin kuigi palju teistsugust, kui on Mustamäel või Lasnamäel.
Korrapärane planeering
Linnulennult vaadates on Õismäe planeering, erinevalt viimatinimetatud rajoonidest, väga korrapärane. Väljapoole ringikujulist Õismäe teed on püstitatud viiekordsed elamud, Õismäe tee ja väiksema, nn. siseringi vahel paiknevad üheksakordsed elumajad, siseringi siseküljele jäävad koolid ja lasteaiad ning kõige keskel on ümmargune tiik. Korrapära lisab veelgi asjaolu, et kui Õismäe piki mõttelist põhja-lõuna telge pooleks jagada, paiknevad koolimajad ja lasteaiad selle telje suhtes täpselt peegelpildis. Siseringi põhjakaare ääres kõrvuti kaks üksteisest spordiplatsiga eraldatud koolimaja, nii lääne- kui idakaarel mõlemal pool sümmeetriliselt kolm lasteaeda, ning lõunakaarel jälle kaks koolimaja kõrvuti, spordiplats nende vahel.
Seega, kui nüüd üks koolimajadest lammutatakse, muutub pilt, mida Õismäest linnulennult võib saada ja mis ka kõigil linnaplaanidel näha on, veidi vildakaks. Ühel põhjapoolse sisekaare ääres asetseval koolimajal pole peegelpildis enam paarilist, selle asemel on tühi koht. Ning seejärel muutub oluliseks, millega see tühi koht täidetakse. Tundub tõenäoline, et kõige suuremaks kujuneb tung püstitada sinna elumaja. See aga rikuks planeerijate poolt paika pandud tsoneerimisprintsiipi, millest senimaani on üldjoontes kinni peetud: kõik elumajad on siseringist väljaspool, seespool on ainult ühiskondlikud asutused.
Kas seda, mida näeb ainult helikopterilt või lennukilt, on mõtet algset ideed järgides säilitada? Minu arvates on. See aga tähendab, et lammutatud koolimaja asemele püstitatav tulevane hoone - kui nii kaugele jõutakse - peaks kindlasti olema lammutatud koolimajaga ligilähedaselt samas mahus (et säiliks sümmeetrilisus teise koolimajaga) ning selle funktsioon peaks olema kooskõlas tsoneerimisprintsiibiga, mis tähendab, ta ei tohiks olla ei elumaja ega ka mitte kaubandusasutus.
