Holsmer: referendumi otsus oli omajagu üleolev ja kõrk samm Kreeka laenuusaldajate suhtes

Kreeka probleemide lahenduse võti on nende endi kätes. Kui ennast ise aidata ei taha, ega siis vägisi ka ei saa. Euroopa Komisjon ja muud institutsioonid on kompromissi leidmiseks kõvasti pingutanud - viimase 10 päeva jooksul on toimunu viis eurorühma kohtumist. Rääkimata sellest, et viimase abiprogrammiga rakendati Kreekale juba niigi leevendavaid meetmeid - anti laenupuhkust, pikendati laenutähtaegu ja alandati intressimäärasid.

Nüüdsele Euroopa insitutsioonide viimasele pakkumisele vastas Kreeka valitsus teatega panna see rahvahääletusele (eile võttis vastava otsuse vastu ka Kreeka parlament). See oli kindlasti omajagu üleolev ja kõrk samm Kreeka laenuusaldajate suhtes, aga referendumi korraldamise põhjus peaminister Tsiprase poolt vaadatuna suhteliselt proosaline. Ta võitis valimised vastanudes kasinusmeetmetele, reformidele ja laenude tagasimaksmisele. Nüüd tunnetab ta, ei suuda võimalikku kokkulepet rahvale ära seletada ja soovib ummikusse jooksnuna Kreeka inimestelt veelkord mandaati Euroopa pakkumise tagasi lükkimiseks.

Misiganes vormis saab olema sõnastatud referendumi küsimus, on valitsus juba teatanud, et nemad ei toeta Euroopa institutsioonide pakkumist. Teisisõnu tähendab referendumil “jah kompromissile” Kreeka oma valitsuse umbusaldamist. Olukord ei ole siiski selles küsimusel lõpuni kristallselge, sest rahvaküsitluste kohaselt on Kreeka rahva enamus siiani soovinud euroalas ja Euroopa Liidus püsida. Valik on taaskord Kreeka rahva käes.

Tuleb arvestada, et nädala aja pärast tagasi vaadatuna võib praegu laual olnud pakkumine Kreekale osutuda vägagi soodsaks võimaluseks, aga kui sisepoliitika teeb riigi välispoliitikat, siis ei pruugi ratsionaalne lahendus võita.

Keeruline saab olema algaval nädalal seis Kreeka pankadel, kes ootavad Euroopa Keskpanga otsust likviidsusabi kohta. Keskpank arutab seda teemat oma tänasel erakorralisel koosolekul.

Euroala toimimist ja selle usaldusväärsust tervikuna Kreeka otsus ilmselt hetkel oluliselt ei mõjuta - euroala stabiilsuse tagamiseks on riikidel ühishuvi ja selles osas pole muretsemiseks põhjust. Lisaks on Euroopa Stabiilsusmehhanismi näol loodud võimekus, et riikide raskustesse sattumisel saaks võimalikud meetmed riikide või pankade jaoks koheselt kasutusele võtta.

Mis puudutab võimalikke otsuseid Eesti parlamendi jaoks, siis kehtiv Kreeka toetusprogramm lõppeb teisipäeval ja selle üle polegi enam midagi arutada. Uusi otsuseid valitsuse ja riigikogu poolt oleks vaja siis kui Kreeka või mõni teine euroala riik peaks esitama taotluse Euroopa Stabiilsusmehhanismist abi saamiseks. Sel juhul peaks esialgse põhimõttelisele toetsusele mandaadi andma Euroopa Liidu Asjade Komisjon ning hiljem vastastikuse mõistmise memorandumile riigikogu suur saal.