Kõik algas sellest, et Venemaa president Vladimir Putin külastas juulis Niinistöt. Soome president rõhutas, kui tähtis on lääne ja Venemaa vahele kerkivast usaldamatuse spiraalist välja murda. Seekord oli tal pakkuda isegi konkreetne idee, kuidas järk-järgult vaherahu poole liikuda.

Putin võttis otsekohe vastu Niinistö ettepaneku, et usaldust tekitava meetmena võiks arutada Läänemere kohal lendavate Venemaa sõjalennukite transpondrite küsimust. Putini heatahtlik reaktsioon tekitas värsket lootust, et väikeste sammudega võiks jõuda turvalisema Läänemereni ja pikas perspektiivis avaldaks usalduse taastamine positiivset mõju ka Ukrainas lahenduse leidmiseks.

Mõistagi on Venemaa huvitatud kõigest, mis suudab Euroopa Liidu ühtsust lõhkuda, ja seetõttu on kahepoolsed kõnelused ja lepingud Moskva jaoks kõrges hinnas. Niisiis alustas Venemaa piirkonna riikidega kahepoolseid kõnelusi, et „Niinistö algatust” omavahel arutada. Soome ei saanud seejuures esialgu isegi kutset – aga tänu Kremlile seostab rahvusvaheline üldsus ettevõtmisega just Helsingit.

Loe olukorra analüüsi pikemalt homsest Eesti Päevalehest.