Hubert Kahn vastuseks David Vseviovile: kui venelane võtab omaks eesti rahva pürgimused ja peab Eestit oma kodumaaks, võib ta oma hinges olla samasusugune Eesti patrioot kui eestlane
See pole kindlasti nii. Kui ma koostasin mälestusteraamatu oma raadioajakirjanikust abikaasast Kiira Kahnist (raamat „Kiira”, ilmus 2013. aastal), siis ühe peatüki pealkirjaks sai „Eesti vajab eestimeelset elanikkonda”.
Kiira, kelle isa oli venelane ja ema eestlane, kirjutas: ”Kui vene inimene soovib alaliselt elada Eestis, siis tuleks tal loomulikut teadvustada, et ta elab Eesti Vabariigis ja peab austama selle seadusi. See aga ei tähenda, et ta peaks Venemaale selja pöörama – rahvustunne on olemuselt püsiväärtus ja on loomulik, et vene inimene soovib, et ka Venemaa areneks ja vene rahvas oleks õnnelik. Kuid ta tahab kindlasti, et Venemaa suhtuks Eesti Vabariiki lugupidamisega ja arendaks heanaaberikke suhteid.”
Ta uskus, et kui venelane võtab omaks eesti rahva pürgimusi ja peab Eestit oma kodumaaks, võib ta oma hinges olla samasusugune Eesti patrioot kui eestlane. Niisugune mõttekäik sobib ka iga teise rahvuse suhtes. Igaljuhul eestimeelsusel ei ole midagi ühist natsionalismiga.
