Hurraareformide aeg on möödas
Pärast taasiseseisvumist väljakuulutatud reformid olid suunatud sotsialismi lammutamisele ja kapitalismi rajamisele.
Üleminek sotsialismilt kapitalismile kulgebki konarlikku teed mööda ja mehhanism toimib inimeste suhtes jõhkralt. Me võisimegi lubada jõhkrust, sest rahvas oli entusiastlikult meelestatud. Kellegi entusiasm ei ole aga igavene.
Nüüdseid ümberkorraldusi kavandatakse raha, s.o ökonoomseima lahenduse leidmise seisukohalt. Selle loogika järgi võiks kogu elanikkonna asustada ühte suurde Lasnamäe-taolisse linna, kus vahemaa kaupluseni, koolini, haiglani, töökohani on lühim, seega ühiskondlik kulutus infra-struktuurile ja sotsiaalsfäärile vähim. Tegelikkuses see aga ei õnnestu kunagi.
Maareformi lõppu pole näha
Reformide kandvasse konstruktsiooni peaks koos rahaga kuuluma ka inimlikud faktorid. Selle tõestuseks olgu kasvõi konkursid, kus töövõtjaks sageli ei valita odavaimat tegijat. Eeldan, et tulevikus õnnestuvad vaid need ümberkorralduskavad, millistes nooruslik avangardism on tasakaalustatud alalhoidlikkuse, traditsiooni ja rahvuslikkusega.
Maareform käivitati õigel alusel – tagastamine endistele omanikele. Kuna asi on laokil, peab maareformi konstruktsioonis olema viga. Maa võimalikud omanikud oleksid riik ja kohalik omavalitsus, firmad, füüsilised isikud. Ühiskond on põhimõtteliselt kokku leppinud esimese variandi ebasobivuses. Teise variandi korral saame efektiivse tootmise, aga ka valdavalt proletaarse mõtteviisiga ühiskonna. Seega jääb üle kolmas variant. Just kodanike isikliku maaomandi kaudu kujuneb keskklass, kes on riigi ja eestluse kandja.
Arvan, et maareform pääseb kännu tagant siis, kui seadusandja muudab kolme reeglit: alandab maamaksu ja tulumaksustab maa edasimüügi; kehtestab kinnisvaramaksu; eelistab erastamisel maal püsivalt elavat inimest.
Haldusjaotus hobuvankri ajastust
Haldusreformi tuleb käsitleda koos maareformiga, sest muidu võib viimane veelgi pidurduda.
Kavandades tulumaksu või mõnda muud majandusreformi, ei tohi unustada, et tulevik on määramatu. Majandusreforme kandvas talas, kõigile võrdsed võimalused, on mõrad. Näiteks olematu ettevõtte tulumaks annab eelise turul tegutsevale ettevõtjale algaja ees. Sää-rane tulumaks soosib neid, kel on paremad tingimused, seega konkurentsi tervistav mõju väheneb.
