Hüvasti, Elmar Seljanka!
Päevalehe lugeja ei ole juba mitu nädalat leidnud laupäeval lehest “Minu krooni”. Sa ei ole suvepuhkusel, vaid tegid selle populaarse rubriigiga lõpu. Miks? Ega sa kavatse sügisestel valimistel kandideerida?
Ei, seda kindlasti mitte. Hoidku taevas! Poliitikas on praegu hästi palju seda sorti rahvast, kellega mina ei julge üldse ühes toas viibidagi, sest mine tea, mis loll teeb! Lihtsalt kõik asjad saavad ükskord otsa. Biitlid läksid ju ka laiali. Ma olen üle 12 aasta nädalast nädalasse huumorikülge kokku kirjutanud, on aeg teha paus. Leidsin, et suve saabudes on kõige õigem aeg lõpetada, niimoodi inglaslikult ja märkamatult minema hiilida – et lähed puhkusele ja enam tagasi ei tulegi. “Minu kroon” saab nüüd ajakirjanduse ajalooks ja urnalistika osakonna tudengid võivad hakata selle põhjal lõputöid kirjutama.
Ennetades Postimehe teadet sinu Päevalehest lahkumise kohta täpsustagem, et sa ei lähe kuhugi, vaid hakkad siinsamas, arvamusküljel laupäeviti senisest suuremas mahus kirjutama. Tänaseni portreteerisid siin “Nädala nägu”. Mis muutub järgmisel laupäeval?
“Nädala nägu” läheb pikemaks ja muutub veidi ka selles mõttes, et enam ei pruugi loo keskmes olla kindel inimene, vaid ka lihtsalt lõppeval nädalal üles kerkinud oluline teema. Või ka mitu teemat. Sest sageli on küll probleeme ja sündmusi, millest tahaks kirjutada, aga puudub konkreetne nägu, kes neid ühemõtteliselt esindaks. Nüüd see enam ei tohiks segada. Selles mõttes muutub rubriik vabamaks.
Kas kirjutad edaspidi Päevalehes ainult oma nime all või saavad sõna ka sinu staarautorid eesotsas Ivan Orava, Elmar Seljanka, Postipapa, Jumala jt-ga?
Eks ma ikka püüan ennekõike ise kirjutada, aga ilmselt ei pääse vahel ka nende härrade kirjatöödest, sest kahtlemata tuleb teinekord ette teemasid, milles näiteks Ivan Orav või Jumal on palju kompetentsemad kui mina. Sellisel juhul ei hakka ma neil suud sulgema. Ja kõik usklikud inimesed teavad, et näiteks Jumala suud polegi võimalik sulgeda!
Äkki peaksid nüüd Seljanka jt kangelased patenteerima, et keegi tarkpea neid järele ei hakkaks ahvima?
Ilmselt oleks muidugi õige seda teha, sest lähiminevik ja sõprade kogemus on näidanud, et kui sina oma tegelasi ei patenteeri, siis võib seda teha keegi teine, näiteks su kuri ülemus. Aga samas on ka selge, et ega ühelgi teisel inimesel pole nende tegelaskujudega midagi peale hakata. Sul võib ju pasun olla, aga kui sa seda puhuda ei oska, siis ajad ta lihtsalt sülge täis.
Kas su praegune otsus puudutab ainult lehes kirjutamist või kavatsed ka muid töid-tegemisi muuta?
Ei, ma ei kavatse kindlasti pöörata oma elus mingit uut lehekülge, et ütlen nüüdsest näiteks alkoholile hüvasti ja hakkan taimetoitlaseks või lähen poksitrenni. Eks ma jagan ennast ikka ajalehe ja muude kirjatööde vahel, ainult et need muud kirjatööd saavad nüüdsest mõnevõrra rohkem ruumi.
