Iga päev jääb keegi kodust ilma
-Kui palju on võlanõustajatel praegu tööd?
Kaks nädalat on tegelikult nüüd olnud üsna rahulik. Probleemid muutuvad. Praegu iga teine inimene tuleb oma tuludeklaratsiooniga, kuna neil on võlgnevused, siis on neil abi vaja. See on teema on väga päevakorral
-Kas saab rääkida ka mingisugusest laiemast trendist? Näiteks võrreldes poole aasta taguse ajaga?
Ma ei usu, et olukord oleks muutunud paremaks. Meil on üks võlanõustaja nüüd juures, see aitab meil kindlasti efektiivsemalt tööd teha.
-Kas võib tõmmata võrdusmärgi töötuse kasvu ning võlanõustajate tööpõllu laienemise vahele?
Ma usun küll. Kui inimestel oli töö, siis ta rabeles ja üritas töö ära teha. Täna käib ta tööbörsi vahet ning eks otsitakse kõikvõimalikke õlekõrsi, millest haarata ning eks nad satuvad ka võlanõustajate juurde.
-Palju inimesi käib päevas võlanõustajate juures?
Päevas käib umbes 10 inimest või nädalas 50-60 inimese ringis.
-Mis on kõige tavalisem põhjus, millega teie juurde pöördutakse?
Kui tuludeklaratsiooni küsimused kõrvale jätta, siis on põhiliseks mureküsimuseks endiselt SMS-laenud ja eluasemega seotud kulud. Need, kes on oma koondamisrahad kätte saanud ja kellele töötukassa ka enam ei maksa, tulevad meile abi otsima.
-Kui sageli puutute kokku nende inimestega, kes on koondatud, kuid kellele töötuhüvitise maksmine on lõpetatud ning kes pole uut ametikohta leidnud? Millist nõu te neile anda oskate?
Selliseid inimesi on, kuid täpset numbrit ei oska öelda. Kõige hullem on see, kui nad on ühe maksepuhkuse ära kulutanud ning mingit muutust paremuse poole ikkagi ei ole. Siis on väga raske midagi soovitada neile.
-Kas olete väga pikalt töötu olnud inimestele andnud ka sellist nõu, mida tavapärases olukorras andma ei kipuks? Näiteks soovitanud kellegil viia isiklikke esemeid pandimajja või midagi muud sarnast?
Ei kindlasti mitte. Pandimaja teenust ei soovita ma mitte kellelegi ning loomulikult ei soovita sõlmida täitmatuid kokkuleppeid. Kui asi on läinud vara müügini, siis tuleb tegeleda sellega ise, mitte lasta täituril omapäi toimetada. Iga inimene peab oma probleemidega ise tegelema.
-Kui palju on neid inimesi, kes on elukohast ilma jäänud?
Neid ikka on. Kui inimene on nõrga närvisüsteemiga ja täitur ütleb, et odavam on kohe välja kolida, siis pole neil kõik oma õigused teada. Päris nii see ei ole, et tõstad inimese välja kui tal on pangalaen maksmata. Kui näiteks kommunaalid on makstud, siis annaks asja veel vaielda.
See kõik on niivõrd individuaalne, et siin pole ühest vastust, et mis on õige ja mis mitte. Paraku jäävad iga päev inimesed kodudest ilma, kuid üldiselt pangad tulevad ka vastu, sest nad näevad, mis olukord on.
-Kui teadlikud on inimesed oma õigustest ning võimalustest saada linnalt või riigilt abi?
Inimesed teavad, et tuleb pööruda elukohajärgsesse sotsiaalosakonda. Üldjuhul teatakse, et elatusmiinimum on 1000 krooni, kuid paljud ei saa seda kasutada, kuna korteritesse on sisse kirjutatud ka sugulased.
Toimetaja: Erik Rand
