Igavesti tihenev liit ja igavesti lähenev Grexit

Kreeka kauakestvat teed pankroti poole saab seletada pigem argpüksimängu või pokkeriga kui finantsloogikaga.

Müütiline finantskoletis Grexit – Kreeka valitsuse maksejõuetus koos võimaliku euroalast lahkumisega – on meile jälle sammukese lähemale astunud, kuid nähtavasti ei saabu globaalne finantskatastroof ka siis, kui Kreeka võlausaldajatele juunis üldse mingeid makseid ei tee. Eesti on suuresti vabatahtlikult ostnud endale VIP-pileti selle finantsdraama esiritta ja võimaluse, et finantskoletis ta koos ülejäänud haagisinvestoritega ära sööb.

Olukord on vähemalt statistilises mõttes viimase viie aasta jooksul oluliselt halvenenud. Kunagi stabiilsuse mõõdupuuks peetud Maastrichti kriteeriume (eelarvedefitsiit kuni 3% ja riigivõlg kuni 60% SKT-st) ei täida praegu suurem enamik euroala liikmeid: keskmine riigivõlatase on juba 90% ja eelarvedefitsiit ulatub keskmiselt 5%-ni.