-Iisraeli sõjavägi tungis laevadele, mis olid teel Gaza sektorisse. Mis oli nende laevade lastiks ning mis oli ettevõtmise eesmärk?

Eesmärk ei olnud eriti seotud laeva lastiga. Eesmärk oli provotseerida Iisraeli ründama ja see provokatsioon ka õnnestus.

Kui nad laseksid sellise laevastiku läbi, siis hakkaks Gazasse liikuma kontrollimatult igasugust seltskonda. Neil (Iisraelil – toim.) ei olnud ka palju valikut. Nad pidid selle laevastiku peatama.

Üks nendest laevadest oli täies rünnakuvalmiduses. Oldi valmis, et kui tullakse peatama, siis korraldatakse seal kähmlus ning seejärel on võimalik tervele maailmale näidata fotosid ning videoid, kuidas Iisrael süüdi on. Kui laevu ei oleks peatatud, siis oleks see pretsedent, et Gazasse saabki minna sellisel moel. Iisrael oleks selles olukorras halvatud, sest siis hakatakse sinna jälle rohkem relvi viia.

Kogu asja korraldamise suur initsiaator oli üks Türgi islamistlik organisatsioon. Seal oli palju Türgi kodanikke, kes vigastada ja surma said. Eesmärk oli kallutada Türgi NATO riigina Araabiamaade poolele ning Iisraeliga vastuseisu tekitada.

-Kas ettevõtmise eesmärgiks oli siis Iisraeli provotseerida sellisele aktsioonile?

Jah. Sooviks oli lüüa tugevam lõhe Läänemaailma ja Iisraeli vahele, et Iisraeli toetuspinda veelgi vähendada.

-Iisraelil on siis praegu põhimõte, et kõik kaup, mis Gazasse liigub, tuleb Israelis üle kontrollida?

Põhimõtteliselt tuleb see kõik läbi kontrollida, kuna lõhkeainet ja relvi satub sinna niivõrd suures koguses ning seda isegi praegusele kontrollile vaatamata. Kui Iisrael üldse ei kontrolliks neid laste, siis oleks ju asi veel hullem.

-Suur osa maailma demokraatlikke riike on nimetanud vahejuhtumit Iisraeli poolseks „ülereageerimiseks“, Rootsis kutsuti asjast aru andma Iisraeli saadik. Rahvusvahelises plaanis on Iisrael selles küsimuses jäänud praktiliselt üksi. Mida sellisest reaktsioonist arvata?

Laevastik täitis oma eesmärgi, milleks oli Iisrael diplomaatilisse isolatsiooni suruda. Selles mõttes on ettevõtmine õnnestunud päris hästi.

Iisraelil ei olnud ka palju valikut. Kui Araabiamaades näidata pehmet kätt ja heasoovlikust, siis seda suurema peksupoisina sa end näitad. Araabiamaailm aktsepteerib kõva kätt. Kui nähakse, et igale terroriteole järgneb kõva käega karistus, siis nad on pigem vaoshoitumad.

-Laevade pardal oli mitmeid rahvusvaheliste humanitaarorganisatsioonide töötajaid, kuidas ja miks nad sinna laevadele sattuda võisid ning mis neid motiveeris?

Tundub, et üks laev oli pigem Türgi äärmusislamistidega täidetud ning ülejäänud laevadel olid sellised rahumeelsed Läänemaailma vasakpoolsed, kes ongi põhimõtteliselt Iisraeli vastu ning arvavad, et araablastel on ikkagi õigus sealt suured maatükid ära hammustada.

-Kas võib oodata Hamasi või mõne muu islamiorganisatsiooni sõjalist vastulööki?

Hamas korraldab rünnakuid niikuinii nii palju kui jaksab. Vaevalt, et nad midagi tõsisemat korradada suudavad.

-Kas Iisraeli reisimisel võib ka eestlaste jaoks täiendavaid probleeme ilmneda? Näiteks kui Türki sisenemise tempel passis on?

Iisrael on ikkagi suhteliselt leplik igasuguste templite suhtes. Välja arvatud siis otsest terrorit toetavate riikidega nagu Süüria ja Iraan.

Kindlasti ei pea nad templeid passis tõkkeks Iisraeli sisenemise suhtes tõkkeks. Võib-olla nad suhtuvad natuke ettevaatlikumat ning uurivad, mis asjaoludel need templid sinna sattunud on.

Autor: Erik Rand