Ilma valusate reformideta Eesti kasvama ei hakka

 (100)

Andrei Korobeinik
Andrei KorobeinikFoto: Sven Arbet

​Läti ja Leedu kiirem majanduskasv põhineb reformidel, mis Eestis on peatunud. Kas arvame tõesti, et meie riik on valmis saanud?

Kui kestsid veel 1990. aastad, võis Eesti poliitilist mentaliteeti võrrelda idufirma omaga. Eesti sai alustada puhtalt lehelt ja tolle aja riigijuhtide seas leidus neid, kel oli julgust ja pealehakkamist kasutada tollast paindlikku meelelaadi.

Ellu viidi mitu tuleviku jaoks olulist algatust: rahareform, riigifirmade erastamine, firmade tulumaksu kaotamine, Tiigrihüpe. Riigireform ja näiteks kohtureform jäid küll tegemata, kuid1990-ndatel olid juhtivaks jõuks poliitikud, kes ei käinud ühiskonna tellimust nuiamas, vaid olid riigi tuleviku nimel valmis riskima oma poliitilise kapitaliga. Tänu 1990. aastatel tehtud õigetele otsustele kasvasid meie majandusnäitajad saatusekaaslaste omadest kiiremini.

Edasi lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta artikkel
0,59 € Osta artikkel
Tutvu maksevõimalustega >>
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare