ILMAR TOMUSK: Kohatu süüdistus
Sõna “mudakoonlane” saab artikli lõpus ka selgituse – Eesti riigiametites sagedasti kasutatav termin “teisejärgulistest“ maadest pärit inimeste kohta.
Parise sallivusele manitsev artikkel ise on kohati päris mõistlik, mingil juhul ei saa aga nõustuda sellega, et sõna “mudakoonlane” Eesti riigiametites väga levinud oleks. Või et see Eestis üldse levinud oleks. Olen riigiametis töötanud 12 aastat ning selle aja jooksul olen kohtunud nii ametlikult kui ka mitteametlikult sadade eri riigiametite ning kohalike omavalitsuste töötajatega. Kui mu mälu mind ei peta, ei ole ma mitte ühelgi korral kuulnud kedagi, isegi omavahelises mitte-ametlikus vestluses, seda väljendit kasutamas.
Kui mingi sõna on eesti keeles väga levinud, siis satub ta üsna pea valvsate keeleteadlaste pilgu alla ning sealt õigekeelsussõnaraamatusse. ÕS 2006 sellist märksõna ei anna, vaatamata sellele, et eri selgitustega (argikeelne, vulgaarne) on ÕS-is terve rida halvakspanu väljendavaid sõnu.
Tänapäeval on olemas selline imepärane nähtus nagu internet. Kui keegi soovib teada saada, kas ja kus mingi sõna on kasutusel, tasub see trükkida kõige enam levinud otsingumootori aknakesse. Mina valisin maailmakuulsa Google’i otsingu ja tippisin otsinguaknasse sõna “mudakoonlane”. Sain kokku kolm (?!) viidet. Üks neist Rate.ee jututoast, kus üks vestluspartner teist (muide – eesti keeles kirjutavat) vestluspartnerit 2007. aasta 1. juulil nõnda nimetas. Teine viide viis mind 2002. aasta Hot.ee foorumisse, kus jagati ühe automargiga seotud kokkutuleku muljeid, “mudakoonlane” oli seal küll üks leebemaid väljendeid, millega vestluspartnerid teineteist kostitasid. Kolmas viide suunas mind ühte Suurbritannia internetifoorumisse, kus keegi kurtis 2004. aasta märtsil inglise keeles, et ei ole suutnud mitmeid allalaetud faile avada, ühes failinimes esines ka sõna “mudakoonlane”. Pärast Parise artikli ilmumist viidete arv sellele sõnale tõenäoliselt kasvab.
Levinud hoopis Soomes
Kui aga trükkisin otsingusse sõna “mudakoon”, sain terve hulga viiteid Eesti off-road-rallimeeste tegemistele – maasturitega porimülgastes müttajad nimetavad oma võistlusi sellise nimega, nt Mudakoon 2007.
Tõele au andes tuleb tunnistada, et sõna “mudakoonlane” on siiski üpris levinud, kuid mitte Eestis, vaid Soomes, selle kirjapilt soome keeles on mutakuono. Sõna on kindlasti tuttav neile, kes vaatavad Soome telekanalitest ingliskeelseid filme – mustanahaliste kohta kasutatavad halvustavad väljendid on tõlgitud soome keelde tihti just selle sõnaga. 2003. aastal avaldatud soome-eesti suursõnaraamat ütleb, et mutakuono tähendab eesti keeles musta lõusta ning on halvustav sõna mustanahalise, üldse mustast rassist inimese kohta. Sõna levikut soome keeles kinnitab ka see, et internetiotsing annab sellele mitusada viidet. Viidete kaalu vähendab küll asjaolu, et neist terve rida viib Soome tuntud laulja Irwin Goodmani (1943–1991) laulu “Mutakuono ja Lakupelle” sõnadeni. Laulja esitab selles palas endale omaselt emotsionaalse arvamuse Soome immigratsioonipoliitikast.
Parise Martin Luther Kingi mul-on-unistus-põhimõttel kirjutatud artiklist võib jääda mulje, et Eesti ametnikkonna puhul on tegemist tõupuhaste rassistlikult meelestatud eestlastega, kes püüavad teistest rahvustest või teiste nimedega inimesi riigi-tööst eemal hoida. See ei vasta mitte mingil juhul tõele – kõik tublid inimesed, kes tahavad riigiametites töötada ning täidavad ametnikele esitatavad nõu-ded, võivad riigiteenistuja ametikohale kandideerida. Valiku tegemisel ei mängi rahvus, emakeel ega perekonnanimi mitte mingit rolli. Selliseid näiteid on küll ja küll. Minu meelest on Parise arvamusloos Eesti ametnikkonna pihta suunatud võõrvihasüüdistus kohatu.
