Imre Sooäär: Homo ja seks – selle kombinatsiooniga saab inimesi hirmutada hullumiseni

Ausalt öeldes pole suurt vahet, kas Kalevipoja kalmule koguneb täna viissada, viis tuhat või viiskümmend tuhat inimest. Fakt on see, et Eesti ühiskonda on mingi väike grupp inimesi süstemaatiliselt kuude kaupa lõhestanud.

Kooseluseaduse saaga kõige absurdsem tõsiasi ongi see, et paljud inimesed pole ikka veel aru saanud ning teised on tänaseks juba ammu unustanud, mis on selle seaduse tuum. Hirmutavat vahtu ja valet on seadusele vastu seisva kampaania autorite poolt üles keerutatud nii palju, et sisuline debatt ja arutelu on praktiliselt seiskunud. Nii vaieldaksegi pealtnäha kooseluseadusest rääkides tulihingeliselt hoopis teemade üle, mida seadus tegelikult üldse ei puuduta.

Hirmu faktor

Vastaliste retoorika alustaladesse on teadlikult sisse kodeeritud üks sõna, mis müüb alati. See sõna on “seks”. Seks tekitab inimestes hulgaliselt kirglikke emotsioone sündsusetu huvini välja. Aga veel mõjusam efekt saavutatakse siis, kui sõna “seks” ette panna veel sõna “homo”.

Homo ja seks – selle kombinatsiooniga saab inimesi hirmutada hullumiseni. Mõisted on segi aetud nagu pudru ja kapsad ning seda loomulikult mitte juhuslikult. Selle taga on teadlik ja sihikindel tegutsemine, retoorika, mis eksitab kõrvale asja sisust. Iseenesest suurepärane tehnika – esmalt ise tuua retoorikas kasutusele seesama “homo ja seks” ning seejärel püüda kogu seadus tembeldada homopropagandaks ning suureks ohuks perekonnale.

Muusika mängib, küsimus on ainult selle tellijas ja maksjas. Vaikselt saame teada, et kogu seda sallimatuse kampaaniat toetatakse massiivselt välismaiste ning seni tundmatuks jäänud tegelaste poolt. Lisaks suurtele rahasüstidele on imporditud nii homovastane retoorika ja loosungid, kui isegi kampaaniate kujundused ja kirjastiilid. Väikest vihjet piiritaguste toetajate päritolu kohta võib siiski aimata uuest jutusuunast, nagu oleks kooseluseadus USA või NATO pealesurutud “projekt” – mulle meenub esmalt küll vaid üks riik, kellele selliste konstruktsioonide esitamine oleks kasulik.

Lehvitatakse uuringuga, mis justnagu peaks näitama hoiakuid kooseluseaduse suhtes, aga milles esitatud küsimused seadust sisuliselt ei puuduta, sest taas keerlevad seal kõik küsimused homoseksuaalsete suhtete ümber, kuigi kooseluseadus ei puuduta üldse seksuaalsuhteid.

Seks on täiskasvanud inimeste sügavalt isiklik asi. Paraku tahavad värske uuringu rahastajad rääkida ikka rohkem seksist kui seadusest. Tasub meeles pidada, et see seadus ei kohusta ühtegi inimest muutma oma isiklikku suhtumist ei homodesse ega seksi. Jutt on ikka 21. sajandi inimestest, nende elust iseseisvas Eesti riigis ning nende elementaarsetest õigustest olla kaaskodanikega võrdselt koheldud ja sõlmida omavahel ükskõik, milliseid lepinguid.

Ma olen kindel, et küsides Eesti inimestelt näiteks: “Kas te olete nõus eelnõuga, mis võimaldab kahel täiskasvanud inimesel sõlmida vastastikuse kohustuste ja vastutuste lepingu?”, oleks tulemus hoopis teine ning pooldajate arv oluliselt kõrgem. Kusjuures nii teaksime rohkem inimeste suhtumisest seadusesse ning vähem nende suhtumisest homodesse või seksi.

Räägime asjadest õigete nimedega

Kooselu mudelid ja mustrid Eesti kaasaegses ühiskonnas on niivõrd palju muutunud, et me ei saa neile vaadata enam läbi möödunud sajandi prisma. Meeldib see meile või mitte, aga paraku ei soovi paljud inimesed tänapäeval abielluda. Kusjuures see tendents on süvenenud aastatega ning seda ei saa ühelgi moel ajada seni veel vastu võtmata kooseluseaduse kaela. Inimeste õnnelik kooselu ei devalveeri mitte ühelgi kujul abielu mõistet ning keegi ei soovi abielu hakata ümber defineerima. Eestis on toimiv perekonnaseadus, kus abielu mõiste on must-valgel kirja pandud ning see kehtib täpselt samasugusena nii täna kui ka järgmisel päeval pärast kooseluseaduse võimalikku vastu võtmist.

Vabas kooselus elavate inimeste arv Eestis on viimasel kümnendil tõusnud 122 000 inimese pealt 170 000-ni, ehk 40%, kusjuures samasoolisi paare on nende hulgas marginaalne kogus. Õiguskantsler on seisukohal, et täna Eestis kehtiv õiguslik raamistik ei taga piisaval määral kõigi faktiliste kooselu partnerite õiguste kaitset. Just selle vastuolu kooseluseadus kõrvaldab. Muud ei midagi.

Mulle on kogu selle protsessi juures olnud erakordselt oluline, et tegemist on erakondadeülese eelnõuga ja hääletamine on fraktsioonide poolt jäetud vabaks. Erandina otsustas IRLi fraktsioon veel enne eelnõu valmimist ette vastu hääletata. Ma siiski loodan, et ka nemad leiavad sisemist jõudu oma saadikud suukorvist vabastada ja lasta lõppotsusel sündida parlamendi 101 liikme isiklikest tõekspidamistest lähtudes. Nii nagu nende vanematel.

Peaminister Taavi Rõivas ütles möödunud nädalal, et poliitikutel on aeg-ajalt kohustus teha otsuseid, mis ei ole esmapilgul kohe populaarsed, aga mis tegelikult muudavad ühiskonda tervemaks. Vihkamine ja vaenamine ei vii ühiskonda edasi. Ainult mõistmine ja kaasamine saab Eestit sellest punktist edasi viia. Kõik erinevad peremudelid väärivad ühtviisi riigi tunnustust, tuge ja kaitset, läbi mille muutub ka riik tervemaks ja tugevamaks.