27.08.1920 – 19.03.2000
Kuueaastaselt mängis ta esimestes eesti filmides, kaheksa-aastaselt vaimustas väikelavadel modernse
tsharlstoni, mustlas- ja vene tantsude esitamisega. Teati, et Asta Saar on populaarse kupletisti ja följetonisti, Kivilombi Intsu alias Hendrik Saare tütar.
Asta Saar rändas koos kasuemaga Euroopas ja Aafrikas. Kaotanud ema, sattus kloostrikasvandikuks. Isa otsis teda aastaid. 15-aastaselt võeti Estonia tantsurühma, 1939 sai siin palgaliseks. 1941 trügis armu sunnil meeleheitlikult evakueeritute laevale, laev sai tabamuse, Asta Saar pääses. Õppinud meditsiiniõeks, võeti Eesti Kunstiansamblite tantsurühma. Isa hukkus vanglas, sest võttis Hitlerit naerda. Mis sest, et enne seda Stalinitki.
1944 jõudis ta Estoniasse tagasi Asta Otsana. Teda märgati eelkõige karaktertantsijana. Karaktertantsu arengulukku jäid Hazinta "Laurenciast". Carmenzitat "Don Quijotte ist, "Esmeralda" ema Gudulat saatsid saalidepisarad. 60-ndail saab Asta Ots operetinäitlejannaks eelkõige veetleva Rombergi "Kõrbelaulu" Azurina, loometee punktvalgusesse astus "Tsirkusprintsessi" Marie Latouchina. Põneva isiksusena jagas ta oma saatust teatrimuuseumi töötajatele. Mati Põldre jäädvustas filmilindile ligi kolm tundi ühe eesti teatrinaise elu- ja saatuselugu. Loodame meiegi, et siit telefilm saab.
Asta Ots lahkus meist kahjuks kevade tulekul. Seegi sobis talle, keda just kevadtormid olid räsinud.
Eesti Teatriliit
Rahvusooper Estonia
Eesti Teatri- ja
Muusikamuuseum
