Inara Luigas Ilvese kõnest: mõistev ühtehoidmine on ilus väljend, kuid kas me ikka mõistame teineteist?
Mõistev ühtehoidmine on ilus väljend, kuid kas me ikka mõistame teineteist? Kui üks teenib tuhandeid ja kümned vaid paarsada eurot kuus on keeruline ühte hoida. Lihtsas maakeeles võiks küsida, kas rikas Eestis tunneb, kui raske on elada vaeselt. Ja vaeseid meie Eestis veel jätkub. Eesmärgid on seega pingutusi väärt.
Paljude inimeste vilets olukord ja elatustasemete karjuvalt suur erinevus on lõhestanud Eestit ja kokkusidumine tähendabki tulevikus inimeste toimetuleku ja hakkamasaamise suurendamist.
Olen nõus presidendiga, et julgeolek pole vaid sõjaline riigikaitse. Kui lapse kõht on magamaheitmisel tühi, ei mõtle ema soomukite arvule, vaid leivale ja sellele vähesele, mis rahakotis on. NATO vihmavari siin kaitset ei paku. Parlamendivalimistele viidates annab läbi lillede märku, et senine pole presidenti rahuldanud ja kutsub üles häälekalt debateerima teravate teemade üle. Õige! Võiks ja peabki debateerima selle üle, milliste eksimustega selleni on laskutud.
Lisada võib, et Eesti julgeolek on kindlasti ka piiriäärsete maapiirkondade inimestega asustatus. Mida hõredam piiriäärne ala, seda suurem julgeolekurisk. Lähiajalugu on seda meile tõestanud.
Muidugi jättis president märkimata ühe olulise sündmuse. Nimelt tõi Setumaa Obinitsa küla Udmurdimaalt soome-ugri kultuuripealinna tiitli – Tsirgu – ja Obinitsast saab 2015. aastal kultuuripealinn. Aga see oli väike möödapanek ja loodame, et ta heastab selle oma visiidiga Setumaale Obinitsa külla.
