Indrek Tarand ja Edgari jääballett
Kadunud Urmas Ott hellitas oma kuulsaid saatekülalisi alati nii ülevoolavate komplimentidega, et küllap iga vaataja sai aru teatavast ülepakutusest, kuid enamik saatekülalisi näis kenasti orki minevat ja iga kõrgelennulist kiidusõna enda kohta puhta tõena võtvat. Eks midagi sarnast toimus ilmselt ka Indrek Tarandi värbamisel Keskerakonna presidendikandidaadiks.
Kas suudab siis temasugune edev mees vastu panna ettepanekule, et olla võimuloleva presidendi ainus alternatiiv! Tulgu see pakkumine pealegi n-ö valelt poolelt, võib-olla kõlab isegi veel ahvatlevamalt. Mõelda vaid, isegi nemad hindavad teda nii kõrgelt.
Ma ei taha siinkohal Tarandit maha teha. Tõenäoliselt oleks väga palju teisi mehi, marssalikepike põues, kes sellesarnase pakkumise puhul – kandideerida presidendiks, peaministriks, ministriks, firmajuhiks või muule ihaldusväärsele ametikohale – liiga pikalt ei kõhkleks. Olgu pakkuja Savisaar, Gazprom või kes iganes.
Vanatühi sööb kärbseid
Küll peab tõdema, et Indrek Tarand astub ikka väga libedale jääle. Osatäitmine selles Edgar Savisaare juhitavas jääballetis viib ta kindlasti taas soovitud rambivalgusse ja väga suure publiku ette, aga sellelt areenilt auga lahkumine saab olema tõenäoliselt üsna keeruline. Komistamise võimalusi on igal sammul ja sel juhul on vilekoor armutu. Mis võib juhtuda, näitas eriti markantsel ja koledal kujul Keskerakonnaga liitunud Tõnu Trubetskyga toimunu. Loodetavasti läheb Indrek Tarandil paremini.
On päris selge, et Keskerakonna ja Edgar Savisaare motiivid ei ole nii õilsad, kui meile avalikult räägitakse. Ilus jutt, et arendame demokraatiat ja muretseme ühe kandidaadiga presidendivalimiste kui ebademokraatliku protseduuri pärast, kõlab sama veenvalt, kui oli Nõukogude propaganda pidev mure neegrite ja indiaanlaste rõhumise pärast Ameerikas. Ühe eesmärgi on Savisaar juba saavutanud. Poliitiline isolatsioon sügisese idaraha skandaali pärast on murtud.
Pärast sellist usalduslikku kohtumist lugupeetud europarlamendi saadikuga, mis päädib vastastikuse mõistmise deklareerimisega ja Indrek Tarandi nõusolekuga lasta end Keskerakonna poolt presidendikandidaadiks seada, ei hakka ilmselt eriti keegi enam väitma, et temaga ei sobi rääkida, kuni idaraha küsimise asjad segased. Kui juba printsipiaalsuse poolest tuntud Indrek Tarand sellest suurt numbrit ei teinud, miks siis peaks teisedki seda joont hoidma. Samuti kaotab igasuguse pinna jalge alt väidetav Kesk-erakonna siseopositsioon, kes justkui ei olevat olnud rahul seni erakonna juhi poolt antud selgitustega idaraha skandaali asjus.
Iseendast on päris naljakas näha vanu vaenlasi Savisaart ja Tarandit häda sunnil praegu vastastikku komplimente tegemas. Rahvasuu ütleb, et hädaga pidi vanatühi kärbseid ka sööma. Savisaarel on Tarandi-sugust kandidaati hädasti vaja, sest nii säilib mingigi õhkõrn võimalus, et õnnestub Ilveselt riigikogus toetushääli ära tõmmata ja presidendi valimine parlamendis läbi kukutada. Ükski kesk-erakondlasest kandidaat seda lootust ei annaks, aga Tarandi puhul võib ju mõne kõikuva sotsi, IRL-i või reformisti hääle peale loota. See ei teeks Tarandist presidenti, aga Ilvesele saab jala taha panna küll.
Solvunud Ilvese peale
Järelikult on Edgar Savisaar ikkagi nii koledasti hinge võtnud president Ilvese poolt tema kohta öeldut, et maksku mis maksab, Ilvese presidendina jätkamise vastu on kõik vahendid head. Isegi parema puudumisel sellise antikeskerakondliku tegelase kui Indrek Tarand toetamine. Indrek Tarandi jutt, et kui tema ei oleks nõus kandideerima, jääks valimised ühe kandidaadiga, kõlab justkui veenvalt, aga järele mõeldes lihtsalt ei ole tõsi. Kui ikka Keskerakond nii väga tahaks panna üles riigikogus teist kandidaati, esitaks ta kellegi ka juhul, kui Tarand oleks keeldunud. Hääled selle jaoks on neil ju olemas. Kuid Keskerakonnal pole vaja ükskõik keda, neil on vaja just nimelt Tarandi-sugust, kel oleks lootus vastasrinnas segadust tekitada. Ning nad suutsidki ta ära rääkida.
Iseendast võib Indrek Tarandi kandideerimine olla mitmes mõttes hea. Esiteks hoiaks see ära võimaluse, et Keskerakond esitab omalt poolt mängu päris nürimeelse, ohjeldamatut demagoogiat või Eesti-vastast juttu ajava vastaskandidaadi. Teiseks paneb Tarandi vastas olek Ilvese toetajad ja küllap ka presidendi enda lähikuudel natuke rohkem pingutama. Kolmandaks võib positiivseks lugeda ka seniste jäikade rindejoonte ületamise Eesti poliitikas. Iga presidendikandidaadina üles seatud inimese eluloolist ankeeti kaunistab juba fakt ise, olenemata tulemusest.
Nii et tõenäolisele kaotusele vaatamata võib see Indrek Tarandile kunagi tulevikus millekski ka kasulik olla.
