Indrek Tarand vahejuhtumist võidusamba jalamil: arusaamatusi ikka juhtub, kuid asjaomane ametnik peaks vabandust paluma

On ilmne, et Vabariigi Presidendil ei olnud mingit puutumust korraldusega, mille kohaselt kodanike spontaanne auavaldus pärjaga Vabadussõja võidusamba jalamilt teisaldati. Nimelt ajaloolane Risto Koovit ning filmirežisöör Arbo Tammiksaar ei saanud täna hommikul võidusambale pärja asetada, sest enne presidendi poolt asetaud pärga ei tohtinud seal ees midagi olla.

Sellest ilmsest tõsiasjast ei lasknud uudisreporterid ennast segada ja eksitav pealkiri elab edasi Facebook´i postitustes.

Kuid keegi oli siiski andnud korralduse, mille kohaselt enne presidenti ei tohi keegi lilli asetada.

Võimalik, et see on heast tahtest sündinud mõte, kuid tasuks meeles pidada, et meie riik on ennekõike kodanike oma. Ning filmirežissöör ja ajaloolane on sama head kodanikud kui ministeeriumi osakonnajuhataja või kes tahes.

Meenub, et Pariisi terrorirünnakute järel asetasid maailma riigijuhid pärgi sündmuspaigale, kust eelnevalt inimeste poolt spontaanselt kokkutoodud lilli ei eemaldatud. Nii et saab ka niipidi ning protokollitöötajate ja abipolitseinike targal juhendamisel võiks stiilselt oma kohtadele paigutada nii kodanike kui ka riigijuhtide pärjad.

Arusaamatusi ikka juhtub ning ilus oleks kui asjaomane ametnik paluks segaduse tekitamise eest vabandust ja me kõik võiksime rõõmsalt vastu marssida Eesti 100. sünnipäevapeole.

Loomulikult pole protokollitöötajaid samba juures igapäevaselt leida, aga ehk tasuks Kadrioru lossi ukse juurest permanentselt Vabaduse Platsile dislotseerida Vahipataljoni A-Kompanii. Eriti arvestades president Ilvese algatet põhiseaduse muutust, mis riigipea puutumust riigikaitsega oluliselt kärpis. See abistaks kodanikke ja nende südamest tulevaid algatusi, mis suunatud meie iseseisvuse alguse ja edasikestmise austamisele. Ning esteetilisi vaielusi tekitava, kuid olemuslikult meid kõiki ülimalt ühteliitva ausamba jalamil toimuvaid vahtkonnavahetusi oleks tore jälgida nii vabariigi kodanikel, elamisloaga siinviibijail kui ka mõistagi arvukatel turistidel ja külalistel. Nii nagu see leiab aset näiteks Londonis või Stockholmis.

Ühesõnaga, on Eesti Vabariigi 99. aastapäev. Lepime ära!

Artikkel valmis toimetuse tellimusel