Loen need siinkohal ükshaaval ette.

Esiteks kirjeldad oma vestlusi fraktsioonides kui „siiraid arutelusid Eesti tulevikust“. Ehk oled ka kuulnud, et needsamad fraktsioonid on üksmeeles ka komisjoni istungite stenogrammide hävitamise asjus ja paljude oluliste andmete salastamise osas?

Et kodanikud ei saaks teada, kes millise ettepaneku seadusandlusesse tegi ning mida „siirad“ inimesed selle kohta arvasid? Kui sa tõesti viimase 15 aasta jooksul oled suutnud endas kanda usku parteilaste siirusse, siis oled lihtsalt naiivne. Aga võimalik, et selles lauses on ka tubli annus künismi – hetkel on ju tarvis nui neljaks kõikidele erakondadele meelt mööda olla.

Miks ma kahtlustan künismi?

Sest artikli lõpus lausud sa midagi, mida ükski südametunnistusega ja Eesti arengute suhtes aus inimene ei saaks lausuda - „Toomas Hendrik Ilves on teinud seda suurepäraselt. See on väga kõrge standard.“ Ma loen, et omistad selle standardi siiski peenelt üksnes välissuhtlemise aspektile. Mis on õige, sest isegi Eestist eemalolija teab, et kõik muu ei vasta üldse mingisugusele standardile, ammugi siis kõrgele, kuid miskipärast sa ei söanda seda öelda. Kuid kui sa kirjutad kõikidele Eestimaa inimestele, siis peaksid seda ausalt ütlema. Ning nüüd tulebki paradoks – Ilvese kiitmine kuulub n.ö. hea tooni ja salongikõlblikkuse juurde parteilistes ringkondades. Ning tegelikult sa ju kirjutadki neile 101-le, kes tegelikult hääletavad. Halvemal juhul ehk ka neile valimiskogus lisanduvatele 220-le omavalitsusjuhile.

Sa ei kirjuta kõigile eestimaalastele. Paraku. Kui kirjutaksid, siis kerkiks esiteks küsimus, et kas sa siis ei teagi, et meil ei ole presidendi otsevalimisi ja inimesed laiemalt ei puutu siin asjasse? Valimiskorra viletsus ning selle muutmise vajadus on juba teist korda presidendivalimiste põhiküsimus, aga oma kirjas ei tee sa seda märkamagi.

Suvi läbi väldanud ja seaduse mõttes täiesti asjatu nn kampaania käigus jõudsid kõik kandidaadid suuremate või vähemate reservatsioonidega seisukohale, et kehtiv seadus on kehvake ja vajaks muutust. Sinu süstiklennul on veel aega – sa saad avaldada oma seisukoha, et asud riigipeana sajaprotsendilise pühendumusega esile kutsuma rahvaküsitlust, mille eesmärgiks on saada teada kodanikkonna enamuse arvamus riigipeaameti vajalikkuse kohta, ning kui otsustatakse vajalikuks, siis millisel moel viia läbi valimised. Soovitan see avaldada aegsasti enne esmaspäeva hommikut.

Sest nagu sa tead, kehtib sihuke veider protseduur, et tööandja töövõtjale sõna ei anna, kasvõi kaheks minutiks.

Kui sa aga jääd seisukohale, mida lihtlauselises Vikerraadio esinemises täna adusin, et kehtiv seadus on kuradima hea ja rahvaküsitlustel pole mõtet, siis ma kardan, et oled tegemas veelgi olulisemat valesammu. Kui seadus oma kehval kujul on hetkel sinule isiklikult hea, siis ei maksa unustada Marina Kaljuranda, Allar Jõksi, Mailis Repsi ja Siim Kallast, kes kõik leidsid, et ei ole hea seadus hoopis üldisematel kaalutlustel, mitte niivõrd isiklikke shansse silmas pidades. Muide, mina tõestasin oma teesid juba viie aasta eest ära ja tänavused valimised on selle groteskne kinnitus neile, kes ikka veel ei mõista. Ühe kandidaadiga valimised on endiselt rohkem ametissenimetamised.

Ja 99,9% toetus meenutab kangesti üht teist ajajärku meie riigi ajaloos. Kas sulle ei tundu nii?

Kiitvalt poolelt näen, et tahad kaitsta nõrgemaid. See on väga õige. Näiteks riigikaitse juhina saaksid viimaks ometi sundida täitevvõimu sisustama alternatiivteenistuse mõistet, mis oleks suureks abiks meie paljudele erineva puudega elavatele inimestele. Sellestki leiad detailsemaid mõttearendusi minu omal ajal Postimehele kirjutatud artiklist.

Ning pane tähele – kõige suurem probleem nõrkade toetamise juures on tugevate kärpimine. Erakondade upsakas ja mitte millegagi põhjendatud pretensioon riigieelarvelisel rahastusel lebaskleda tuleb tõrjuda ja asetada erakonnad (kui tugevad, ja vahel isegi „siirad“) võrdsele positsioonile teistsuguste kodanikeühendustega. Kuni seda pole tehtud, ei ole mõtet loitsida abist nõrgematele, abi läheb endiselt kõige nuumatumatele... Ning sul on hea võimalus alustada erakonnaseaduse kõige esimese paragrahvi põhiseadusega vastuoluliseks nimetamisest.

Veelkord, suur tänu, et kirjutasid.

Polnudki sinust ammu midagi kuulda olnud. Kui sa suhtud minu kriitilisevõitu mõttepunktiiridesse hästi võidki kirjutada kirjale alla „minu presidendikandidaat“.

Aga võimalik, et saad seda kirja lugedes aru ka sellest, et Eesti Vabariigis ei ole juba pea 15 aastat mingit opositsiooni, on partokraatlik võimuärastamine kodanikelt. Seis on vägagi sedamoodi, justkui mina oma isikus oleksingi ainuke avalik opositsioon ja see ei saa minu meelest olla tunnismärk toimivast demokraatiast.

Või kas miski saaks veel enam mu väidet tõestada kui 99,99 % esitustoetust Riigikogus Kersti Kaljulaiule pärast viis kuud väldanud valimisi Eestis.