Link kopeeritud!

INDREK TEDER: Lubamatud karistused kaitseväes

 (167)

„Kä­tekõver­du­sed on aja­tee­nis­tu­se käi­gus kee­la­tud!”, „Te­der õõnes­tab kait­se­ta­het ja rii­gi­kait­se hu­vi­sid!”, „Õi­gus­kants­le­ri hin­nan­gul on füüsi­li­sed har­ju­tu­sed aja­tee­nis­tu­ses inimvää­ri­kust alan­da­vad ning neil ei ole koh­ta õigus­rii­gi kait­sev­äe­s”.

Need ja mit­med tei­sed­ki sa­ma­si­su­li­sed väärtõlgen­du­sed saat­sid mi­nu Ku­per­ja­no­vi pa­tal­jo­ni kont­roll­vi­sii­di ka­jas­tu­si. Need on sel­ged mär­gid, kuivõrd va­ja­lik on ühi­se aru­saa­mi­se­ni jõud­mi­ne sel­lest, mis on kait­sev­äes lu­ba­tud.

Ees­ti põhi­sea­du­se jär­gi on Ees­ti ko­da­ni­kud ko­hus­ta­tud osa võtma rii­gi­kait­sest. Sa­mu­ti ütleb põhi­sea­dus, et kait­sev­äe­las­tel on kõik põhiõigu­sed ja va­ba­du­sed. Eu­roo­pa inimõigus­te koh­tu koh­tu­nik Rait Ma­rus­te on tõde­nud, et ku­na Ees­tis on inimvää­ri­kus fik­see­ri­tud kons­ti­tut­sioo­ni­li­se print­sii­bi­na, ei ole inimvää­ri­ku­se aus­ta­mi­ne rii­givõimu pri­vi­leeg, vaid ko­hus­tus. See ko­hus­tus keh­tib ka kait­sev­äes.

Tsi­viilühis­kon­na ja kait­sev­äe eri­ne­vus on ole­mus­lik. Tsi­viilühis­kond läh­tub konk­reet­sest isi­kust ja te­ma õigus­test ning va­ba­dus­test. Kait­sevä­gi peab see­vas­tu oma üle­san­ne­test tu­le­ne­valt kä­sit­le­ma kait­sev­äe­la­si kä­sual­lu­vu­ses ole­va mees­kon­na­na. See tä­hen­dab, et üksiki­si­ku­te õigu­sed jää­vad pa­ra­ta­ma­tult ta­gap­laa­ni­le.

Samal teemal:

Sa­mal ajal on kait­sevä­gi tsi­viilühis­kon­na la­hu­ta­ma­tu osa, mil­le­le laie­ne­vad põhi­sea­du­se sät­ted. Ka kait­sev­äe­las­te­le keh­ti­vad põhi­sea­du­ses loet­le­tud põhiõigu­sed. Kait­sev­äe­la­si ei saa ko­hel­da mee­le­vald­selt, pii­ra­tes nen­de õigu­si üks­nes tee­nis­tu­se eri­laa­dist tu­le­ne­valt. Põhiõigu­si to­hib pii­ra­ta vaid siis, kui pii­ran­gu­tel on sea­du­ses sä­tes­ta­tud eesmärk ja põhjen­dus ning pii­ran­gud on eesmär­gi saa­vu­ta­mi­seks so­bi­vad ja mõõdu­kad. Väi­ke­rii­gis võib isi­ku­te mee­le­vald­ne ja ebaõig­la­ne koht­le­mi­ne kaa­sa tuua rii­gi­kait­se va­ja­dus­te­le vas­tu­pi­di­se tu­le­mu­se – kait­se­tah­te vä­he­ne­mi­se ja soo­vi­tud rii­gi­kait­se­lis­te eesmär­ki­de mit­te­saa­vu­ta­mi­se.

Kas treening või karistus?

Prae­gu teeb kok­ku­le­pi­tud ühes­te ja sel­ge­te reeg­li­te puu­du­mi­ne väl­jaõppe käi­gus lä­bi­vii­da­va tree­nin­gu ja ka­ris­tu­se va­he­le pii­ri tõmba­mi­se ras­keks. Sel­le pii­ri peab tõmba­ma iga kait­sev­äe­la­ne ise, läh­tu­des isik­li­kest sub­jek­tiiv­se­test aru­saa­ma­dest. Ühest küljest võivad need aru­saa­mad ini­mes­tel eri­ne­da – see, mi­da üks peab tree­nin­guks, võib tei­se hin­nan­gul ol­la te­ma inimvää­ri­kust alan­dav ka­ris­tus. Tei­salt loob see ka ohu lu­ba­ma­tuks oma­vo­liks. See pa­neb kait­sev­äe­la­sed ebaõig­la­selt ras­kes­se olu­kor­da. Aja­tee­ni­ja ei mõis­ta, miks ta peab üht või teist füüsi­list har­ju­tust te­ge­ma, kaad­ri­kait­sev­äe­la­ne ei mõis­ta, mil­li­se har­ju­tu­se te­ge­mist võib nõuda.

Väl­jaõppe osaks ole­val tree­nin­gul ja füüsi­li­sel ka­ris­ta­mi­sel on eri­ne­vad eesmär­gid ning  koo­li­ta­mist ja ka­ris­ta­mist tu­leb eris­ta­da. Kui aja­tee­ni­ja­tel on väl­jaõppe osas va­ja­kajää­mi­si, näi­teks mõni har­ju­tus ei tu­le pii­sa­valt os­kus­li­kult või õige kii­ru­se­ga väl­ja, tu­leb se­da har­ju­ta­da.

Kah­juks olen kok­ku puu­tu­nud olu­kor­da­de­ga, kus füüsi­li­ne koor­ma­mi­ne kui tree­ning ei ole kan­tud pa­re­ma väl­jaõppe saa­vu­ta­mi­se eesmär­gist. Kui­da­gi ei saa sõjav­äe­li­se väl­jaõppe va­ja­du­se­ga sel­gi­ta­da se­da, kui aja­tee­ni­jad pea­vad keh­vas­ti õnnes­tu­nud ri­vi­sam­mu pä­rast as­falt­kat­te­ga ri­vip­lat­sil sapöö­ri­la­bi­da­te­ga kae­va­mist imi­tee­ri­des dist­sip­lii­ni ot­si­ma.

Loe veel

Väl­jaõppe eesmär­gi­ga ei ole kooskõlas ka see, kui vä­li­vor­mi­ja­ki kin­ninöö­pi­mi­se va­ja­dust õpe­ta­tak­se aja­tee­ni­ja­te­le füüsi­li­selt koor­ma­vas sun­da­sen­dis – poolkükis ning käed et­te si­ru­ta­tu­na moo­tor­rat­ta häält imi­tee­ri­des. Seal­juu­res ei ko­hal­da­ta  „meel­de­tu­le­tus­t” mit­te ai­nult rik­ku­mi­se kor­da saat­nud aja­tee­ni­ja, vaid rühmaüht­su­se põhimõttest läh­tu­des kõiki­de rühma aja­tee­ni­ja­te suh­tes. On ol­nud juh­tu­meid, kus ri­vis rää­ki­va­te aja­tee­ni­ja­te kor­ra­le­kut­su­mi­seks mää­ra­tak­se ko­gu rühma­le kä­tekõver­du­sed, läh­tu­des sel­gelt ka­ris­ta­mi­se, mit­te sõja­li­se väl­jaõppe eesmär­gist. Need on pa­ra­ku vaid mõned näi­ted pal­ju­dest.

Kait­sevä­gi on üht­ne ter­vik. Il­ma õigus­li­ku alu­se­ta ei saa eri väeosa­des toi­mu­da isi­ku­te eri­ne­vat ja ebavõrd­set koht­le­mist dist­sip­lii­ni saa­vu­ta­mi­seks. Üht­su­se ta­ga­mi­seks on va­ja õigus­lik­ku re­gu­lat­sioo­ni. Iga füüsi­li­se har­ju­tu­se mää­ra­nud kait­sev­äe­la­ne peaks en­dalt küsi­ma, mi­da ta tah­tis füüsi­li­se har­ju­tu­se mää­ra­mi­se­ga saa­vu­ta­da: kas aja­tee­ni­ja­te pa­re­mat füüsi­list vor­mi või ka­ris­tu­se­ga kaas­ne­vat suh­tu­mi­se muu­tu­mist? Kui te­ge­mist on mõtle­mi­se mõju­ta­mi­seks mää­ra­tud füüsi­lis­te har­ju­tus­te­ga, võib ol­la te­ge­mist füüsi­li­se ka­ris­ta­mi­se­ga ning see on õigus­rii­gis ab­so­luut­selt kee­la­tud.

Mi­nu mit­mes­se kait­sev­äeos­sa teh­tud kont­rollk­äi­ku­de­le järg­ne­nud et­te­kir­ju­tus­te­le saa­bu­nud vas­tus­test näh­tub, et kait­sev­äe juht­kond on ise ju­ba am­mu sea­dus­vas­ta­se­le ka­ris­tus­te mää­ra­mi­se­le tä­he­le­pa­nu juh­ti­nud.

Kait­sejõudu­de peas­taa­bi sõjav­äe­po­lit­sei- ja uu­ri­mi­so­sa­kon­na kor­ral­da­tud tee­nis­tus­lik juurd­lus tu­vas­tas, et aja­tee­ni­ja­te­le, kes pil­la­sid ma­ha rel­va või rel­vao­sa või ek­si­sid jaoüle­ma poo­le pöör­du­mi­seks keh­tes­ta­tud nõue­te vas­tu, mää­ra­ti ka­ris­tu­seks kä­tekõver­dus­te te­ge­mi­ne või sun­da­sen­dis vii­bi­mi­ne. Sa­mu­ti on juurd­lu­ses lei­tud, et ühe aja­tee­ni­ja dist­sip­li­naarsüüteo kor­ral mää­ra­ti gru­pi­le aja­tee­ni­ja­te­le ka­ris­tu­seks füüsi­lis­te har­ju­tus­te te­ge­mi­ne.

Alandavad meetodid

Tee­nis­tus­li­ku juurd­lu­se jä­rel­dus oli, et ka­ris­tu­se mää­ra­mi­sel rik­ku­sid jaoüle­mad kait­sev­äe dist­sip­li­naar­sea­dust. Dist­sip­li­naar-süüteo eest mää­ra­ti ka­ris­tu­si, mi­da ei ol­nud sea­du­ses et­te näh­tud. Ka­ris­ta­des ühe kait­se-väe­la­se dist­sip­li­naarsüüteo eest ka isi­kuid, kes ei ol­nud toi­me pan­nud dist­sip­li­naarsüüte­gu, rik­ku­sid jaoüle­mad dist­sip­li­naar­sea­du­se sä­tet, mil­le ko­ha­selt kan­nab kait­sev­äe­la­ne dist­sip­li­naar­vas­tu­tust vas­ta­valt te­ma en­da poolt toi­me pan­dud süüteo laa­di­le ja ras­ku­se­le. See­ga tõdes ka kait­sev­äe juurd­lus, et kol­lek­tiiv­ne ka­ris­ta­mi­ne ei ole lu­ba­tud. Dist­sip­lii­ni­rik­ku­mi­seks pi­das tee­nis­tus­lik juurd­lus ka kä­tekõver­dus­te mää­ra­mist aja­tee­ni­ja­te­le, kes soo­vi­sid suit­se­ta­ma min­na, ning kä­tekõver­dus­te mää­ra­mist aja­tee­ni­ja­te­le, kes soo­vi­sid kät­te saa­da nei­le saa­bu­nud pos­ti.

Olen kin­del, et õigus­vas­ta­sed, oma­vo­li­li­sed ja inimvää­ri­kust alan­da­vad mee­to­did ei ole õige tee kait­se­tah­te tu­gev­da­mi­seks ning noor­te Ees­ti mees­te õigus­tead­vu­se ja ene­sevää­ri­ku­se kas­va­ta­mi­seks. Kait­se­ta­het ei saa kas­va­ta­da õigus­vas­tas­te mee­to­di­te­ga. Ees­ti rii­gi­kait­se ei muu­tu tu­ge­va­maks põhiõigus­te rik­ku­mi­se­ga ja inimvää­ri­kast koht­le­mi­sest vää­ra et­te­ku­ju­tu­se loo­mi­se­ga. Ühe­selt aru­saa­da­vad ja kok­ku­le­pi­tud õigus­li­kud alu­sed an­na­vad mei­le kind­lus­tun­de, et kait­sev­äes ei ole koh­ta oma­vo­lil. Kait­sev­äe­la­se tõotu­ses on kõik va­ja­li­kud põhimõtted ole­mas: tõo-tus kaits­ta Ees­ti Va­ba­rii­ki, pi­da­da kin­ni dist­sip­lii­nist, jää­da truuks põhi­sea­dus­li­ku­le kor­ra­le ning pi­da­da mee­les, et ko­hus­tus­te mit­tet­äit­mi­se ja al­lu­ma­tu­se kor­ral ka­ris­tab kait­sev­äe­last sea­dus.

Mul on hea meel, et nii kait­sejõudu­de peas­taap kui ka kait­se­mi­nis­tee­rium on väl­jen­da­nud õigus­kants­le­ri­ga sa­ma ar­va­must. Nii õigus­kants­le­ril kui ka kait­sev­äe juh­ti­del on ühi­ne eesmärk: põhiõigus­te jär­gi­mi­ne ja õiguspä­ra­ne kor­ral­dus kait­sev­äes. Me asu­me siin ühi­sel rin­de­joo­nel, mit­te vas­tas­kae­vi­ku­tes. Meil la­sub vas­tu­tus nii kait­sev­äe kui ter­vi­ku kui ka iga üksiki­si­ku, iga aja­tee­ni­ja õigus­tead­vu­se ku­ju­ne­mi­se osas. Meie­ga sa­mal rin­de­joo­nel peaks siin asu­ma ka iga aja­tee­ni­ja ja kait­sev­äe­la­ne ise, iga sõdur­poi­si ema, pe­re ja lä­he­da­sed, iga ühis­kon­na­lii­ge. Rii­ki ja põhi­sea­dus­lik­ku kor­da ei saa kaits­ta ise põhi­sea­dust rik­ku­des. Ja kait­sevä­gi on osa õigus­rii­gist.

Varem samal teemal:

Urmas Jaagant „Distsipliin ei ole karistus”, EPL 1.12

Varivalitsus
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare