Inga Raitar Rail Balticust: laseme endast üle sõita nagu küüditamise ajal

Peaminister Jüri Ratas ütles oma Vikerraadio nädalasaates 30. aprillil välja, et Eesti osalus Rail Balticus, mida ta nii väga oluliseks peab, on 1,1 miljardit eurot.

Rail Balticu kommunikatsioonišeff Priit Pruul tõi selle summa katteallikate küsimise kohta välja tsitaadi RB õigekskuulutajate Piiblist - Ernes & Youngi tasuvusuuringust: "timber & wood 51%...". Uuring jätkub üldsõnalise optimismiga nagu 1981 aasta EÜE laul: "Veel üsna palju hinnalist võib välja viia siit..." 

Niisiis, täiesti vigadeta ja RBle suurt õhumüügikasumit prognoosiv EY uuring peab olulisimaks RB-l veetavaks kaubagrupiks metsamaterjali. 51 % 1,1 miljardist on 561 miljonit. Kuna Rail Baltic kulgeb ainult Muugalt Šeštokaisse (huvitav, et samal marsruudil pandi just aprillis käima esimene rong ilma igasuguse RB uue miljarditetrassita), siis peab Eesti "omaosapuit" tulema Muuga ja Ikla vahemikust. Soomel pole mingit pointi laadida oma või Karjala mets laevadele, vedada 80 km, siis laadida ümber rongile, et see viiks palgid kuhu? Isegi kurikuulus tselluloositehas ei asu ju veel kurikuulsamal ühtekokku 6 miljardit ehitusraha nõudval RB uustrassil. Venemaa metsaga sama lugu - isegi kui idanaabril oleks mingi point meie kaudu midagi vedada, siis poleks ju vaja hetkel iga hinna eest läbi surutavat praegusest erinevat rööpmelaiust - vene kaup vajaks täies mahus ümberlaadimist ja see teeks veo mõttetult kalliks. Kusjuures juba aasta aega toimib kiire otseraudtee Moskvast Varssavisse.

23 miljonit puud heidetakse trassi alla

Niisiis 561 miljoni eest tasuvuspuid tuleb meil endil leida. Ja nüüd läheb pilt kurvaks.