Inimõiguslane: kurb on lugeda, et Urmas Reinsalu kasutab kooseluperesid ja nende lapsi oma valimisvõitluses
Poliitiku elu osaks on paratamatult soov saada tagasi valituks, aga küsitav on, kuivõrd eetiline on selle soovi ohvriks tuua armastavad pered ja nende lapsed. Ühtepidi on kooseluseaduse rakendusaktide puudumine muidugi juriidiline küsimus, näiteks said aasta alguses küll kooselupered partnerite lapsi lapsendada, kuid riik ei võimaldanud lapsendamisi rahvastikuregistrisse kanda. Õigusselgus tekkis alles läbi kohtulahendite. Teisalt on kooseluseadus muudetud ideoloogilise võitluse keskpunktiks, kus vahendeid ei valita ja ohvritest ei hoolita.
Eesti Inimõiguste Keskus on seitsme aasta jooksul läbi viinud kolm avaliku arvamuse uuringut LGBT õiguste teemadel. Uuringud on viidud läbi aastatel 2012, 2014 ja 2017 Turu-uuringute ASi . 2017. aasta uuring näitab, et Eesti elanike suhtumine lesbidesse ja geidesse on kolme aastaga paranenud. Kooseluseaduse toetajaid on jätkuvalt sama palju kui selle vastaseid (umbes 45%), kuid oluline on märkida, et võrreldes 2014. aasta uuringuga on kooseluseaduse toetajate arv eestikeelses elanikkonnas jõudsalt tõusnud, samas venekeelsete hulgas on toetus langenud. Enamus eesti emakeelega inimesi pooldab kooseluseadust (56 %), eriti suur on toetus naiste, noorte ja haritud inimeste seas. Ilmselgelt on meie venekeelseid kaasmaalasi mõjutanud idanaabri ideoloogilised valikud, samas kui Eesti inimesed on muutunud seksuaalvähemuste pereõiguste teemal üha toetavamaks ja kõigi inimõigusi austavamaks.
Soovitame seda trendi ja numbreid meeles pidada neil poliitikutel, kelle jaoks on inimõigused ja kõigile Eesti inimestele inimväärset elu pakkuv riik olulised. Sotsiaalmeedias esinev häälekas seltskond ei kajasta tihti tervet Eestit ning oleme oma viimaste annetuskampaaniate ja kohtuvaidlustega näinud pigem seda, et Eesti inimesi, kelle jaoks on headus, sallivus, inimõigused, LGBT õigused olulised üha rohkem.
