Internet ja tsensuur
Kuigi interneti eripära arvestades tundub tsensuur olevat välistatud, ei ole see ometigi nii. Internetti tsenseeritakse samuti, tsensuuri erinevateks vormideks on:
1) vastutus sisu eest/liability for content
See on nähtus, millele viitas Harri Kingo ja mille kohta maailmast on pretsendendid juba olemas: internetisaitide omanikke sunnitakse võtma vastutust ja avalikustama laimavate kommentaaride kirjutajaid.
Tavaliselt kerkivad sellised süüdistused juhul, kui kommentaarides halvustatakse mingi firma majandustegevust ja kui selle tagajärjeks võib lugeda antud firma aktsiate hinna langust.
Eestis pretsedent puudub.
2) mitmesugused filtersüsteemid:
o laste kaitse porno ja vägivalla eest
o pornomaterjalide filtrid
Leiutatud on mitmeid programme, mida hoolitsevad lapsevanemad võivad oma arvutitesse installeerida ja mis takistavad alaealiste juurdepääsu vägivaldseid või pornograafilisi elemente sisaldavatele internetisaitidele, sarnaseid filtersüsteeme kaustavad mõnel pool ka tööandjad takistamaks töötajate ligipääsu pornosaitidele.
Võiks öelda, et tsensuur internetis saigi alguse laste kaitsmisest – kuigi USAs juba 1996 esimese ametliku tsensuuri märgina loodi “Communication Decency Act”, sundisid protestilained võimumehi sellest loobuma. Selle asemel panid 1997. kirja “Child Online Protection Act”.
3) monitoorimine
Kas Echelon eksisteerib või mitte? Igal juhul monitooritakse mitmesugustel eesmärkidel informatsiooni, mis liigub võrgus.
4) regulatsioon
Ametivõimude sekkumine inimeste ja interneti suhetesse. Hiinas, Valgevenes, Hongkongis jm kaitstakse inimeste interneti eest.
Üle maailma üritatakse juurutada seadusandlikke akte, mis kaitseksid lapsi internetis tegutsevate pedofiilide eest.
II
Tsensuur ja kommentaarikeskus
Algusest peale oleme aru saanud, et tsensuuri kommentaariumites on vaja.
“Suurimaks sisuliseks muutuseks on selle esimese kuu jooksul olnud otsus alustada tsenseerimist. Jah, alguses tundus see meilegi Püha Sõnavabaduse kallale minemisena. Roppused välja, seda muidugi - vastasel korral oleks meie arvamusrubriigist tõesti peldikusein saanud. Ent me läksime veelgi kaugemale, jättes välja ka sisutud karjatused nagu no comments, heh-heh jne. Mis õigusega me selekteerime? Eesmärk on jätta võimalikult palju ruumi mõtetele. Just mõtetele, ideedele, seisukohtadele, aga mitte solvangutele ja õelustele, mida siin ju nii mugav on varjunime all "eetrisse" paisata. Meil ei ole midagi kaklusklubi vastu, aga sõnasõda võiks toimuda intellektuaalset pinget pakkuval viisil. Ja kui ütleja tahab teatada, et keegi konkreetne tegelane on tainapea, idioot vms, siis lisagu lahkelt ka oma nimi, et saaks ausas võitluses tagasi lajatada.” ,
Kirjutasid Tiina, Margus, Allar ja Hans kui Eesti esimene kollektiivne aju oli saanud kolmenädalaseks.
Tsenseerimises süüdistatakse toimetust ka neil juhtudel kui:
- mingil põhjusel kommnetaar läbi ei lähe
- kui Netscape`ga ei õnnestu Mega avamine
- ei leita erutavat teemat/uudist enam üles.
Nii kirjutab Toomas Alatalu kirjutab Kesknädalas:
“9. novembril ilmus Delfi internetiväravas uudis, milles soovitati valimisõiguse andmist mittekodanikele. Kommentaaride arv ületas saja piiri, kui uudis äkitselt ekraanilt kadus ja pole enam sinna tagasi ilmunud. Ja ei mingeid jälgi sellest ei värava rhiivis ega ka märksõnade abil otsides. Läinud, mis läinud. Kellelegi ei meeldinud rahva reageering ja sestap läkski tsensuur mängu. Ent kes selle ikkagi otsustas? Kui ka eeldada, et seda tegi mõni pahatahtlik häkker, siis olnuks ju Delfi tegijatel võimalik oma lugejate ees vabandada.
Täna pean muidugi kahetsema, et ei pannud toona asja suurema kella külge, sest on päevselge - Interneti kasutamine vajab teatud reegleid.”
Commenti praktika
Ülevaade commenti käsutuses olevates tsensuurirelvadest.
Pikkuse piirang
Mega kommentaarikeskusesse ei õnnestu saata kommentaari, mis oleks alla 10 märgi või üle 3000 märgi pikk.
Miinimumpiirang on mõeldud sisutute hüüatuste ärahoidmiseks, pikkusepiirangu võtsime kasutusele hiljaaegu kui kommentaariumisse hakati kleepima pikki sisutuid tekste muudest allikatest, mille sisu ja seotus kommentaariumi teemaga jäi meile selgusetuks.
Roppuste programm/filtreerimine
Mõnedele teie seast peaks tuttav olema ka järgmine kiri:
Kommentaari ei salvestatud, kuna see sisaldas roppusi
Roppuste esinemisagedus, loendur töötanud ca aasta. Kokku sisaldab programm ei rohkem ega vähem kui 99 roppu sõna.
Roppus Loendur
Perse 211
Sitt 169
Lits 166
Fuck 156
Munn 133
Idioot 107
pede 103
pohhui 89
niku 61
pask 47
persse 44
vittu 35
türa 34
nahhui 30
sitap 25
kuse 21
tyra 19
Vitt 18
Hui 16
Kuigi mind isiklikult süüdistati mõni aeg tagas “nunnakloostri eesistujaks olemises”, kui Mega ei lubanud kirjutata sõna l..s, on säärase programmi olemaolu õigustatud, sest toimetaja teeb see tublisti kergemaks.
Naljakaid juhuseid:
kuna masin on masin, siis “tunneb ta ära” kõik roppused, ka need, kus roppust moodustavate tähtede vahel on tühikud.
Heiti Kender tahtis lisada kommentaari, kuid sõnapaar “ mu nihilism” sisaldas masina meelest roppust. Kommentaar jäi lisamata, Heiti kaebas meile ära.
Ja kuna masinat kontrollivad inimesed, siis tuleb mängu ka inimfaktor: nii lisas IT osakond mingitel segastel asjaoludel roppuste loendurisse sõna “panema” mitmesugustes vormides, unustades toimetust sellest informeerida.
Puhkes paanika, kuna enamikul kommentaatoritel ei õnnestunud sel hommikul kommentaari lisada.
Kommentaaride kustumine
Nüüd jõuame tegeliku tsensuuri juurde.
Üldiselt oleme katsunud kustutada nii vähe kui võimalik, kuid nii palju kui vaja.
Kui kommentaarikeskus Delfis alustas, siis oli seis selline, et comment midagi kustuda ei saanud. Kui me leidsime, et keegi kommenteerija on kurjasti käitunud, siis pidime meilima vastutavale asjapulgale Delfis.
Kahjuks olid commenti toimetuse ja Delfi IT-meeskonna arusaamad elust ja sõnavabadusest üsna erinevad, ristumine teljel liberalism/tsensuur tõi nii mõnegi muhu.
Mida me kustutame?
Tavaliselt on rünnaku objektiks: naised, poliitikud ja tekstide (oletatavad) autorid. Kui mõni naine midagi veel Delfi aegadel kommenteeris, oli teada, et Sapelson peab terve päeva valvel olema, kuna sisukaid mõtteavaldusi a la oled lehm, sadas hulgi.
Solvangud ja süüdistused
Nii kirjutas üks kuri inimene füsioloogiaprofessor Selma Teesalu (see on see nimene, kes ülteb, et ülemine suveajale on halb) antud intervjuu alla “Pane end põlema!”
Kriminaalreporter Meelis Hiiobit aga ähvardati ühemõtteliselt tappa.
Mõttetused
Näiteks hakkasid kommentaatorid nimedega “persvest” ja “seakliitor” Heiti Kenderi päeviku alla vastamisi pilduma hüüatusi “Öö, ää, jee” pilduma.
Neid tuli kohe mitusada tükki. Mõned stiilinäited:
persvest: mis te hingate liimi vä? nii lolli juttu ei mõtle isegi mina välja, nagu see siin.
Seakliitor : miks meie juttu pole ära koristatud, ah? kus on moderaatori silmad, ah? miks meil veel noori naisi pole, ah?
persvest: jube erutav
jne.
Roppused
“Igavene M.. oled”, kirjutas keegi Allan Alaküla artikli alla. Kui me selle ära kustutasime, kirjutas usin kommentaator, et Alaküla on “kõrvadega peenis”.
Kustutasime selle ka ära.
Reklaami
Tavaliselt ei näe me linkide lisamises midagi halba, kui need ei vii just pornosaitidele või kui keegi väga tüütult oma kodukat ei reklaami. Näiteks keegi Sander riputab iga vormel 1 artikli alla teate: “külastage minu kodukat!” ja meie arendusdirektor Erik Sher, kes ühtlasi on Vormel 1 rubriigi toimetaja, eemaldab sama usinalt Sanderi kommentaare asendades neid tekstiga: “Reklaam eemaldatud”.
Borderline cases
Mõnikord on üsna raske otsutada, kas kommentaar on ropp või mitte.
Näiteks kirjutas keegi kord “Kuradi keskerakonna pederast” – ja me vaidlesime tükk aega, kas see on ropp või mitte. Ükski sõna eraldivõetanu pole nagu ropp, kuid kokku moodustab see halvustava terviku ja seetõttu otsustasime selle kommentaari eemaldada.
Kas tsensuur on vajalik?
Kommentaatoritele tsensuur ei meeldi. Kui me kustutasime Lennart Merist sünnipäeva artikli alt ära tema isa väidetavatest pahategudest pajatava kommentaari, saime kohe sõimata.
Kui me ei kustuta mõne teema alt teatud tüüpi kommentaate, saame ka sõimata.
Viimasel ajal on meilt eriti palju kommentaaride kustutamist nõutud. Me leiame, et kommentaatord võiksid siiski rakendada ka enesetsensuuri , kuna anonüümsus on tekitanud täiesti uue leveli solvangute tasemes ning kuna osalemine kollektiivse aju tegevuses pakub täiesti seniolematuid eneseteostuse võimalusi.
Samuti peab jääma tsensuur toimetajate poolt ja seda mitte tavapärase manipulatiivse eesmärgiga, vaid eesmärgiga kasutada tsensuuir postiivsete väärtushinnangute tagamiseks.
Tulevik?
Mõned mõtted tsensuuri arenguvõimalustest:
- registreerida kasutajad, et kaitsta online identiteete ja kaitsta ka otsese laimu eest
- toimetada suuremas mahus: kustutada lisaks solvangutele ja roppustele ka teemavälised kommentaarid
-
- toimetada kommentare: eraldada mittetemaatiline debatt uueks teemaks
- luua tehniline lahendus, mis lubaks teatud kommentaatorite kommentaarid blokeerida.
Lea Larin
